Digievolutsiooni indeksi autor: eestlased on e-rahvana ära hellitatud
Eestlaste kõrgete ootuste tõttu on digiriigi suhtes järjepidevalt samaväärse usalduse säilitamine juba praktiliselt võimatu, leiab digitaalse evolutsiooni indeksi kaasautor Ravi Shankar Chaturvedi. Eesti ja Põhjamaade eduloo laiem tutvustamine võiks aga sellegipoolest summutada tehnoloogiasfääris puhkenud külma sõja.
Chaturvedi võrdles e-riiki hommikusööki pakkuva majutusasutusega. Kui mõni selle teenindaja peaks lepinguväliselt naeratama, tekib ootus, et ta teeb seda järgmisel korral. Seda nägemata hakkab usaldus kaduma. "Eestlased on ära hellitatud. Kui tuludeklaratsiooni täitmine võtab viie minuti asemel 15 minutit, on teie taluvuslävi ammuilma ületatud, kuigi USA-s hüppaksin ma sellise tulemuse peale rõõmust lakke. Riigile on pandud uskumatud ootused," viitas Tufts Fletcheri kooli teadur. Need paneb proovile iga kasutaja ja valitsusasutuse kontakt.
Kainema vaatenurga säilitamiseks tuleks meeles pidada, et Põhjamaad on ühes Eestiga riigiinstitutsioonide vastu tuntava usalduse mõttes maailmas erand. Teaduri sõnul seisneb just selles digitaalselt kõrgelt arenenud ühiskondade loomise võti.
"Võrreldes nende üles ehitamisega on väga heade institutsioonide hävitamine uskumatult lihtne. Nende olemasolu on konkurentsieelis, mida on praktiliselt võimatu kopeerida. Seda teha suutnud riikides kaldub olema digimajanduse areng jätkusuutlikum," leidis Chaturvedi. Tõsi, mõned riigid on leidnud tugevate institutsioonide loomiseks on teisigi võimalusi.
Suuremat geopoliitilist mängu mängitakse praegu Aafrikas, kus valmistab paljudes riikides aukartust Hiina mudel. "Lääne tehnoloogiline eelis on kadunud Atlandi Ookeani mõlemal kaldal. Seadsime varem ise standarde, kuid oleme juhtrollist ilma jäänud. Praegu on Euroopa Liidu jaoks õige aeg püsti tõusta, et hoida terve demokraatliku maailma nimel ära bipolaarne tehnoloogiline võidurelvastumine," sedastas Chaturvedi.
Teadur viitas, et ameerika ja hiina ideoloogia vahele otsitakse mõõdukamat häält. Selle tekkides võiks ühineda sellega ka maailma suurim demokraatia – India. Kaugemale ajalukku vaadates poleks see enneolematu. Näiteks võttis omal ajal terve maailm üle Nokia ja Ericssoni standardid, sest ettevõtted tegutsesid eriliste omahuvideta liberaaldemokraatlikes riikides.
Chaturvedi tõdes, et nende kehtestamine eeldab samade süsteemide loomise võimekust. "Tarbijainternetist ilma jäämine oli Euroopa jaoks ränk kaotus, mille tõttu pole siin Google'it ega isegi Amazoni. Vundament asjade interneti arendamiseks ja sellega tööstustootmise tõhusamaks muutmiseks on seevastu endiselt olemas," sõnas teadur.
Teisisõnu, digitaalse ühisturu loomise ja rändlustasude kaotamise järel oleks loorberitele puhkama jäämine rumal. Digitaalse evolutsiooni indeksile toetudes on praegu suurem osa Euroopa Liidu riikidest oma arengu kiiruse poolest maailmas mahajääjate rollis.
"Osaliselt taandub see riskikapitali nappusele. Riigid ei peaks üritama täita lõhet maksumaksjate rahaga, vaid USA ja Euroopa mentaliteedi vahel tuleb leida kompromiss. Inimestel tuleb lasta ebaõnnestuda, kuid luua sinna alla riskide võtmist julgustav turvavõrk," sõnas Chaturvedi.
Samas leiab Euroopast juba praegu positiivseid tulevikku vaatavaid positiivseid näiteid. Suur hulk finantstarkvarast on pärit Londonist ja Suurbritanniast laiemalt. Eesti kõige hiljutisema näitena esitletakse peagi plaani krattide ehk intelligentsete agentide töö reguleerimiseks.
"Olulisena ei saanud tekkida taolised läbimurded vaakumis, vaid antud juhul ühe maailma parima finantssektori ning ülitugeva digivalitsuse ja institutsionaalse raamistiku õlgadele. Digitaalseks kaksikuks on vaja kõigepealt tugevat füüsilist kaksikut," sõnas teadur.
Nende eeskujul Euroopa tervikuna tugevdamine on hädavajalik. "Me ei ela "Black Mirrori" (düstoopilise ulmesarja) maailmas, kuid leidub valitsusi, kes flirdivad õõva piiriga ajal, mil kolmandik maailma elanikkonnast pole veel isegi internetiga ühendunud," märkis Chaturvedi. Kuigi vigade tegemine on loomulik, on tähtis pakkuda arenevatele riikidele inimväärikust paremini kaitsvaid positiivseid näiteid.
Sama oluline on digitaalse arengu mõttes muust maailmast maha jäänud riikide järele aitamine. Seda juba puhtalt pragmaatilisel põhjusel.
"Nad ei jõua ilmselt kunagi Eesti tasemeni, isegi kui teie president neid julgustab. Siinsete tingimuste kopeerimine on väga raske, kuid isegi juhul, kui nad on seeläbi kahe protsendi võrra paremad, on see ikkagi varasemast kaks protsenti parem. See on koondanud ja koondab juba praegu Eesti kätte suurel hulgal pehmet võimu," sedastas Chaturvedi.
Ravi Shankar Chaturvedi astus üles Tallinnas toimuval e-valitsemise konverentsil.