Kodukontori lembus tõotab külvata tööturul suuremat sorti kaost

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kodukontori võimalus muutub üha olulisemaks kinnisvara soetamisel. Autor/allikas: Robert Nickson/Unsplash

Suurem osa USA-s viiruse tõttu kodukontorisse sunnitud töötajatest tahaks jätkata seal ka pärast pandeemiat. Samas peab arvestama võimalusega, et sunnitud muutuse tuules tahavad energiat kokku hoida tööandjadki ja võtavad tõrksa inimese asemel tööle hoopis masina, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Millise tee valib inimene, kellele demonstreeritakse, et võrreldes sellega, kuidas ta on varem toiminud, saab ka tõhusamalt, energiat säästvamalt? Valikus pole kahtlustki. Algab uus elu, energiat säästvam, võib-olla isegi mugavam. Antud eeldusele rajaneb praktiliselt kogu tehnoloogia areng. Õpime uut masinat või teenust kasutades, kuidas saab teha tegevusi tõhusamalt. Aimame, et saaks veelgi tõhusamalt ja osa meist asuvad nuputama järgmist masinat.

Maailma Majandusfoorumil tõdeti paari aasta eest, et juba praegu on tööprotsessides umbes pooled ülesanded automatiseeritavad. Võimalust kasutatakse ebaühtlaselt, sõltuvalt organisatsioonist, konkurentsist, tööst ja inimestest.

Samal ajal rajaneb märgatav osa juurde tulevast tööst automatiseerimisele ja informatsiooni tõhusamale haldamisele. Mõlemad aitavad vähendada teatud tegevusi, muutes tööd lihtsamaks ja tihti ajaliselt lühemaks. Tänu sellele saab sellega hakkama rohkem inimesi, millest tuleneva konkurentsi tõtu hoitakse palgad madalatena. See omakorda sunnib ja võimaldab teha mitut tööd mitmele tööandjale.

Viimasest tuleneb veel üks uue arengu tahk. Kuna energiasääst teeb töö odavamaks, siis odavamat tarbitakse rohkem. Suurema tarbimise tõttu kasvab töökoormus. Masinatele loovutatud käsitööd nõudvate ja rutiinsemate tegevuste arvelt kasvab inimesele jääva vaimse töö osakaal. Peas tehtavat tööd saab võtta töölt kaasa autosse, poodi, treeningsaali ja koju. Kasvab ajutiste tööde turg. Vahest on keegi seda märganud?

Teisalt oleme suhteliselt konservatiivsed ja oma harjumuste orjad. Mõnes tegevussfääris on automatiseerimise potentsiaal selle tegelikust kasutamisest oluliselt suurem. Muutus ei tulene konservatiivse süsteemi seest. Seda valitseb omalaadne Nashi tasakaal, milles tööpakkumise osapooled on nõiutud vanamoodi jätkama, isegi kui see pole kummalegi parim. Paraku on ühepoolne algatus tegijale kahjulik. Muutus vajab välist tõuget.

Näiteks hirmuäratavat viirust, mis sunnib töö ümber korraldama ja otsima uut tasakaalu. USA meediaväljaanne USA Today uuris sealsel tööturul osalejate suhtumist kaugtöösse ja selle võimalikku muutumisse, kui õnnestub viirusest võitu saada. Tööandjate enamus kavandab tuua töötajad esimesel võimalusel töökohtadele tagasi. Nüüd selgub, et paljudele töötajatele see mõte ei meeldi.

Uuring toetus töövahenduse ja -konsultatsiooni firma poolt küsitletud 1022 töövõtja arvamusele. Stanfordi Ülikooli hinnangul viibis eelmisel aastal 42 protsenti Ühendriikide tööjõust täiskohaga kaugtööl ja pea eranditult kodus.

Protsess kulges raskustega. Uues olustikus sündinud probleemidest jõudis üle tuhande töövaidlustest kohtusse. Raskustest hoolimata, aga võib-olla nende ületamise edust kantuna väitis vastajatest 28 protsenti, et nemad ei lähe tööle tagasi, kui tööd ei lubata jätkata kodust. Vastajatest soovisid jätkata kaugtööd 61 protsenti, neist paljud kasvõi osaliselt. Tekkimas on konflikt, sest 79 protsenti tööandjatest näevad töö jätkumist töökohal, enam-vähem vanas vormis.

Oodatavalt ei saa kõiki töid sooritada sama edukalt kaugtööna. Näiteks kaubanduses peab keegi reaalselt poes või laos viibima. Ometi väitis seitse protsenti jae- ja hulgikaubanduses kaugtöö tegijatest, et nad pigem loobuvad, kui lähevad tagasi.

Teisalt võib antud olukord kiirendada muutusi jaekaubanduses, mille tulemusel sealsete töökohtade arv väheneb. Amazoni täieliku iseteenindusega kauplused koos massiivse veebiletiga annab sellisest tulevikust aimu. Kaugtöö kõrval harjutati ka kliente kaugostlema. Seevastu IT-sektori töötajatest oli valmis 35 protsenti otsima pigem kellegi teise juures kaugtööd, kui naasma tööle kontorisse. Umbes kolmandik kõikidest vastajatest soovisid, et kui tingimata peabki kontorisse tagasi minema, siis mitte rohkemaks kui kolmel päeval nädalas.

Viiruse abiga õppisid töötajad nägema senist tööd läbi uue prisma. Peaaegu pooled õppisid tasakaalustama töö- ja pereelu. Umbes sama paljude jaoks tundus kodust töötamine turvalisem. Rohkem kui neljandiku puhul tõusis tootlikkus ja iga kümnes õppis midagi erialaliselt uut ja kasulikku.

Kodust pidavat olema parem. Mis mõttes parem? Päris kindel, et hoitakse kokku energiat. Kui hoitakse kokku energiat, siis vanaviisi enam ei taheta teha. Samas peab arvestama tööandja huviga hoida kokku palgarahaga soetatavat energiapanust. Erinevalt töövõtjast on tal valida mitmesuguste masinate vahel. Masinad viibivad töökohal hea meelega.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: