Esmaspäeval tuli teade, et teaduse rahastamine ei liigu sammugi lähemale lubatud ühele protsendile SKP-st. Kas teadlasi on petetud juba siis, kui see lepe sõlmiti? Lubadus anti teades, et see tegelikult võimalik ei ole?

Kõigepealt julgen uuesti kinnitada, et teaduse ja innovatsiooni üks protsent on laual olnud kogu aeg, järjepidevalt nii koalitsiooni moodustamise ajal kui ka riigi eelarvestrateegia (RES) läbirääkimistel. Ja ka eile, kui veel viimaseid väga teravaid arutelusid peeti, siis oli ka läbi peaministri soovi korduvalt teaduse ja arenduse teema laual.

Mida see tähendab? Võib-olla see riigieelarve strateegia tegemine ei ole olnud selline tavaline.

Kui tavaliselt majanduskasvu tingimustes räägivad erakonnad läbi võimalikke kulutusi ja räägivad, kuhu võiks erinevaid positiivseid uudiseid saata, siis meie viimased kolm nädalat on käinud ümber jutu, kuidas ja mis valdkondades peab kärpima selleks, et majandust jahutada, kuna targad inimesed on kokku otsustanud, et Eesti majandust tuleb jahutama hakata.

Nii, et tegelikult kõige esimene, mida ka teadlastel on oluline teada on majanduspoliitiline arutelu: kas see tõesti on nii masendav stsenaarium nagu praegu meile valitsusele on lauale pandud?

Ja peamine asi, mida ma haridus- ja teadusministrina pidin tegema, on võimalikult palju säästa investeeringuvaldkonda - mida teadus ja haridus loomulikult on, suurtest kärbetest - räägiti juba 20-protsendilistest kärbetest kõikides valdkondades.

Kas valitsuskabinetis oli ka neid inimesi, kes ütlesid, et tõmbame teadus-arendusraha vähemaks?

Mitte niivõrd üksikuid inimesi, vaid ettepanek, kust leida kärpele kate, oli see, et kõik valdkonnad peavad kärpima ilma ühegi erandita, mille sees oli nii teaduse valdkond, haridusvaldkond kui ka kaitsekulud.

Mingi kompromissina ühel hetkel siis otsustati, et võiks siiski teatud valdkondi säästa kärbetest.

Järgmine ring, mis siis eile korduvalt ja korduvalt laual oli: kui kärpimisest säästame teadusvaldkonda, siis kas see järgmine samm on ka võimalik, et meil nullpunkt jääks vähemalt see 0,71 (protsenti SKP-st)?

Järgmine samm oli siis, mis loomulikult jälle teadlaste ambitsiooni ei rahulda, on see, et see 143 miljonit eurot, on selleks, et hoida 0,71 protsenti SKPst majanduskavu tingimustes, vajab ka see lisaraha.

Loomulikult on see veerand sammu sellest, kuhu me tahtsime jõuda, sest ta tõepoolest on justkui paigal, aga ka paigalolek nõuab lisaraha.

Ja kolmas samm, milles kõik osapooled on kokku leppinud: kui meil peaks olema esimenegi lootuskiir, et majanduse kasv on tegelikult järjepidev ja kõik läheb hästi, siis augusti prognoosi järel saame näha, millised on reaalsed järgmise eelarve võimalused.

Eile kõlas valitsusest, et sellest, koos SKP-ga tulevast lisarahast võiks minna arendustegevuseks ettevõtetele, mitte otse ülikoolidele-instituutidele puhta teadustöö tarvis. Kas see tähendab, et koos üldise majanduskavu ja hindade kallinemisega teadus ikkagi kaotab omajagu?

Ega selle ühe protsendi arutelu juures on algusest peale olnud nii, et on need meetmed, mis antakse otse teadlastele otsustamiseks. Lisaks on erinevaid programme. Ja teadlased on selle tõesti iga sendi täpsusega läbi arvutanud kui ka need meetmed, mis peaksid ergutama majandust ja ettevõtlusega koostööd.

Osad nendest jookseb haridus- ja teadusministeeriumi kaudu, osa läbi majandus- ja kommunikatsioonimisteeriumi.

Ja ka seal on innovatsiooni poole pealt meil loomulikult palju väljakutseid. Teame, et seal võib-olla kõik programmid ei ole lõpuni nii detailselt läbi arvutatud kui teadlaste poole pealt.

Aga miks me kõik ühiselt leiame, et seda on vaja? Sest teaduse ja ettevõtluse koostöö edendamiseks on kindlasti Eestis meetmeid vaja. Kas keegi jagab kellegile raha - no nii traagiline see tegelikult ei ole.

Me teame seda diskussiooni küll, et ka nüüd, kui me räägime teatud lisarahadest, siis osa nendest on rakendusteadustesse, osa on ettevõtlusega koostööprogrammid ja siis suurem osa on puhta teaduse programmid.

Selleks, et panna teaduse raha tegelikult SKP kasvu konteksti, öelge palun, mis valdkond kõige rohkem kaotas RES-i aruteludel ja kui teadusel jäi rahastus samaks, siis see tähendab, et kuskil pidi kärpima oluliselt rohkem. Kust see oluliselt rohkem tuli?

No kõigepealt kõik kontrollnumbrid alles tänase ja homse päeva jooksul täpsustuvad. Neljapäevaks saavad need selgeks.

Aga kui nüüd mingisugust paremat stsenaariumit neljapäevaks ei selgu ja ka eelarvenõukogu ei tule siin paremate uudistega kui need, mis on neli nädalat olnud, siis kärped puudutavad kõiki ja kõike ja ma usun, et see on midagi, milleks me täna ühiskonnas valmis ei ole.

Mis moodi see kõik laheneb ja mida need kärped kõik reaalselt tähendavad - kas need tähendavad mingeid koondamisi, palga kokku võtmisi - eks need stsenaariumid tuleb nüüd lähipäevadel igas valdkonnas läbi arutada.

Ja samal ajal peaaegu ükski minister ei saa täpselt aru, miks me kärbime?

Ma usun, et see on ühiskonnas laiem kui ainult need ministrid, kes on laua taga. See puudutab kantslereid, ministeeriumide tippjuhtkondi, ametiasutusi. Põhjusi ja selgitusi on praegu natukene keeruline mõista küll.

Pean ütlema ka isiklikult jään veidi segadusse, et mida see majanduse jahutamine reaalselt tähendab.