Õpetajate pealekasvu pidurdab madal palk ja kahanev õpilaskond

Ligi poolte Eesti alg- ja põhikooliõpetajate vanus ulatub üle 50 aasta. Pealekasvu pole näha nii madala palga, ameti kehva maine kui ka kahaneva õpilaskonna tõttu, selgub OECD haridusteemalisest raportist.
Ülevaates "Haridus lähivaates" nenditakse, et 15-aastastest mõtleb Eestis tulevikus õpetajaks hakkamise peale vaid 1,4 protsenti lastest. OECD riikides keskmiselt teeb seda enam kui kaks korda rohkem õpilasi. Õpilaskonna vähenemise tõttu ei peaks nägema seda aga veel väga suure probleemina. Tõenäoliselt väheneb sellega ka vajadus uute õpetajate järele. Eeskätt taandub probleem nende kõrgete oskuste tagamisele.
Raportis juhitakse tähelepanu, et vaatamata järsule palgakasvule väärtustatakse Eestis õpetaja elukutset rahaliselt teiste OECD riikidega võrreldes tagasihoidlikult. Näiteks teenivad eelkooliõpetajad kõrgharidusega töötajatest 37 protsenti vähem, OECD riikides keskmiselt küündib palgalõhe 22 protsendini. Kümnendiku võrra vähem teenivad ka teiste kooliastmete õpetajad. Nõnda peab kõrgemaid palku tähtsaks peaaegu neli viiendikku põhikooliõpetajatest.
See paistab hästi silma ka riiklikul tasandil alg-, põhi- ja keskhariduse rahastamises. Võrreldes 2010. aastaga on vähenenud selle osakaal SKT-s peaaegu 30 protsendi võrra. Eesti pole üksi. Valdkonna rahastamine pole pidanud majanduskasvuga sammu ka mujal, kuid mitte sellisel määral. Ostujõudu arvestades on Eesti õpetajad OECD pingerea tagaotsas.
Positiivsemast küljest on Eesti klassid teiste riikide lõikes keskmisest väiksemad ja viimase kümnendi jooksul on vähenenud ka õpetamisele kulunud tundide arv.
Näiteks seiseid möödunud aastal Eesti õpetajad klassi ees 585 tundi, OECD keskmine küündis 776 tunnini. Samuti saavad nad suurema osa ajast kulutada klassis õppetööle. Korra hoidmiseks kulus 14 protsenti ajast, mujal 22 protsenti.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa