OECD: robotid võtavad üle 66 miljonit töökohta, töötuks jäävad noored ({{commentsTotal}})

Tulevikku peaks kartma arvudest sõltumata.
Tulevikku peaks kartma arvudest sõltumata. Autor/allikas: hddod/Creative Commons

Hiljutise raporti kohaselt ähvardab uus automatiseerimislaine OECD riikides vaid ainult 66 miljonit töökohta. Samas ähvardab tööst ilma jäämine eeskätt noori, mis lööb põlvkondade vahele senisest veelgi suurema kiilu, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Midagi ei pidavat kartma ainult lollid. Samas oleks rumal tunda hirmu liiga paljude asjade pärast. Huvitav, kas töö robotile kaotamist peaks kartma. Mõned uuringud näitavad ohtu suurena, teised esitavad väiksemaid numbreid. Arvude võrdlemise asemel peaks jälgima, mida öeldakse sõnades.

2013. aastal Oxfordi ülikooli teadlaste Carl Frey ja Michael Osborne koostatud tööhõive tulevikku käsitlevas raportis ennustati USA tööjõuturu näitel, et järgmise 20 aastaga ohustab automatiseerimine 47 protsenti ametitest. Teadlased uurisid järelduse tegemiseks 700 elukutset ning nende teostamiseks vajalikke ülesandeid ja oskusi. Võttes arvesse automatiseerimisega seotud tehnoloogilisi võimalusi ja uuringu ajaks teadaolevaid kitsaskohti, hindasid nad tööde automatiseerimise tõenäosust järgneva paarikümne aasta jooksul.

Analüüsi tulemusel jõuti mainitud, umbes pooli ameteid ohustava tulemuseni. Suurema riskiga elukutsetest toodi esile transport, logistika ja erinevad kontorites toimuvad tööotsad. Muu hulgas nimetati ohustatuks ka mitmeid teenindava sektori ameteid.

See oli üks esimesi põhjalikke analüüse, mis sattus soodsale hirmude ja rõõmude segaste tehnoloogiliste muutuste perioodile, kirjeldades tulevikku uudiskünnist ületavalt suurtes ja kõhedust tekitavates arvudes. Hoolimata sellest, et analüüs põhines USA tööjõuturu analüüsil, hoiatasid autorid kaaskodanikke Ühendkuningriigist sarnase tuleviku eest.

Mõni aasta hiljem avaldas analüüsifirma McKinsey analoogse raporti tehisintellekti ning robotite mõjust tööhõivele ja palkadele koos edaspidi tööhõives püsimiseks vajalike oskuste ülevaatega. Analüüsi kaasati 90 protsenti maailma SKP-st loova 46 riigi enam kui 800 ametit koos nende teostamiseks vajalike ülesannete, oskuste, saadavate palkade ja automatiseerimise võimalustega. Tulemus oli varasemaga sarnane. Selles pakuti, et aastaks 2030 kaob maailmast umbes 800 miljonit töökohta. Neist näiteks USA-st kuni 73 miljonit.

Lohutuseks märgiti, et pakutu kajastab halvimat stsenaariumi. Samuti ei jaotu oht kõikide riikide vahel võrdselt. Näiteks USA vabrikus tegeleb protsesside juht tõenäoliselt ülesannetega, mille masinale andmine on raskem, sest tegevus on juba kõrge automatiseeritusega. Mõnes teises riigis leiaks sama ametinimetusega töötaja puhul rohkem asendatavaid ülesandeid.

Analoogses võtmes hoiatati majandusliku ja sotsiaalse lõhe kasvamisest madala oskustaseme ning kõrge kvalifikatsiooniga ametipidajate vahel. Esimesi ähvardab tööst ja sissetulekust ilma jäämine. Viimaste puhul on aga võimalus siirduda palgaredelil ülespoole, keerulisemate ja masinatele veel kättesaamatute tööde juurde. Kirjeldatud lõhe risk on suurem kõrgema arengutasemega riikides, näiteks USA-s.

Märtsi alguses tutvustas avalikkusele oma järeldusi automatiseerimise mõjust tööhõivele kolme tosinat arenenud riiki esindav Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon. See ülevaade paistab roosilisem, sest pakub, et väga kõrge automatiseerimise riskiga on vaid 14 protsenti arenenud riikide ametitest. See tähendab 32 uuringusse kaasatud riigi peale kokku umbes 66 miljoni töökoha kadumist. Neist umbes 13 miljonit kaob USA-s, mis moodustab sealsest tööjõuturust 10 protsenti. Kõrgeks riskiks hinnati, kui masinaga inimese töö asendamise tõenäosus ületab 70 protsenti.

OECD raport pole koostatud lohutuseks ega varasematega vaidlemiseks. Erisus teistega tuleneb metoodikast, muu hulgas sama ametinimetuse taha peituvate ülesannete struktuuri erinevast arvestamist. OECD analüüsis lähtutakse arenguriigi puhul juba näiteks toodud vabriku töödejuhataja vähemast automatiseerimise riskist, sest seda on optimeeritud juba päris palju.

Varasemate raportitega sarnaselt leitakse sellegipoolest, et lisaks 14 protsendile suure tõenäosusega kaduvatele töökohtadele ähvardab tööst ilma jäämine veel umbes 32 protsenti tänaste ametite pidajaid. Seda juhul, kui nad ei asu tõsiselt arendama oma teadmisi, oskuseid ja võimeid. Neid ameteid tabavad olulised uuendused, millest osasaamine muutub ilma täiend- ja ümberõppeta üha raskemaks. Ettevõtlus kasutab ägenevas konkurentsis püsimiseks kõiki võimalusi.

Kui traditsiooniliselt on uuendustega välja vahetatud vanemad töötajad, siis seekord ähvardab tööst ilma jäämine just noori. Põhjuseks on väiksemast töökogemusest tulenevalt pakutav lihtsam töö.

Täna teeb iga viies OECD liikmesriigi tööhõives olev alla 20-aastane masinatega asendatavat tööd. Samal ajal on märgatav osa noortest juba praegu töötud. Ilma püsiva sissetuleku või ebakindla töösuhte tõttu on neil raskusi laenu saamisel, pere ja kodu loomisel, rääkimata tööl käiva vanema ja rikkama põlvkonnaga sotsiaalsete väärtuste jagamisest.

Sellist tulevikku peaks kartma – arvudest sõltumata.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: