Tehisintellekt oskab juba paremini lugeda ja arvutada kui enamik inimesi ({{commentsTotal}})

OECD värske ülevaate kohaselt oskab tehisintellektist paremini lugeda ja arvutada kõigest 11 protsenti arenenud riikide elanikest
OECD värske ülevaate kohaselt oskab tehisintellektist paremini lugeda ja arvutada kõigest 11 protsenti arenenud riikide elanikest Autor/allikas: danielygo/Creative Commons

OECD värske ülevaate kohaselt oskab tehisintellektist paremini lugeda ja arvutada kõigest 11 protsenti arenenud riikide elanikest. Kuigi kõrghariduse kättesaadavuse parandamine võiks inimeste töötuks jäämist aeglustada, ei pruugi see kujutada endas jätkusuutlikku lahendust, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon OECD koostas äsja põneva ülevaate tehisintellekti võimalikust mõjust tööhõivele. Arutelu aluseks on sama organisatsiooni poolt regulaarselt koostatav raport täiskasvanute tööoskustest. Raporti ülevaates võib märgata klassikalise põneviku dünaamikat sissejuhatavast probleemist optimistliku lahendini, mille lõpetab modernne, täiskasvanulik puänt.

Mõistetavalt teeb uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine tööealisele elanikkonnale muret. Pole selge, kas muutus sünnitab uusi töövõimalusi. Ajalooline kogemus pakub lohutust. Automatiseerimise laine kaotas nii liftipoisi, telefoni keskjaama neiu kui ka inimesest kalkulaatori ametid, kuid pakkus asemele parema palga ja inimese vaimsetele võimetele kohasemaid töid.

Hoolimata miljonite töökohtade kadumisest automaatsete masinate kätte ei jäänud keegi tööta. Pigem tuli uut tööd juurde. Eriti masinate ehitamise, tehnoloogia ja bürokraatia vallas. Neid ameteid ei õnnestunud automatiseerida.

Järelikult kui tänased töötajad oskavad midagi, mida tehisintellekt ei oska, leiavad inimesed endale uue töö. Kordub ajalooline tööde edasi siirdeprotsess, mille käigus loovutatakse vanamoodsad masinale ja inimesed leiavad midagi uut, huvitavat ja endisest tasuvamat. Kuid kui inimestel pole midagi, mis tehisintellektil puudub, kirjeldatud tööde nihkumine katkeb. Töö kui sotsiaalne institutsioon satub ohtu.

Mõtle näiteks kirjutamise ja arvutamise oskustele. Need pädevused võib paigutada vastavalt nõudlikkusele näiteks viieastmelisele redelile. Tänase tehisintellekti võimekus vastab kolmandale tasemele. Näiteks oskavad tehnoloogilised lahendused lugeda ja kirjutada raporteid. Ilukirjanduse loomises jäävad nad veel inimesele alla. Järelikult võiks inimestele jääda töid, mis sisaldavad keerukamaid lugemise, kirjutamise ja arvutamise oskuseid.

Siin muutub ülevaate toon ähvardavamaks. Nimetatud pädevuste kolmas tase vastab Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriikides 89 protsendi täiskasvanute tasemele. Isegi tagasihoidliku arvutamisoskuse abil võib järeldada, et Eestist, Austraalia, Rootsi, Ühendriikide ja teiste kokku 35 arenenud riigi elanikest kogukondadeni oskab tehisintellektist paremini lugeda ja arvutada kõigest 11 protsenti elanikest, kellel oleks siis võimalus leida uut tööd.

Juhul kui kirja- ja numbrioskus oleks ainuke pädevuste võrdlemise alus, erineks tehisintellekt seega varasematest tehnoloogiatest, kuna katkestaks tööde siirdumise traditsiooni. Koos tehisintellekti rakendamise levikuga peavad seega paljude tänase kirja- ja numbriteadmiste tasemega inimesed tööst loobuma. Tehnoloogia suudaks teha rohkem ja küsiks vähem palka kui üldse.

Loogiliseks võimaluseks taolise ohu vastu oleks siis parem haridus ja selle parem kättesaadavus. Näiteks omab kolmanda ehk kõrgkooli astme hariduses umbes iga neljas-viies inimene arvutitest etemat lugemise-kirjutamise ja arvutamise oskust. Veelgi kõrgemalt arenenud riikides nagu Jaapan ja Rootsi on ülikooli haridusega inimestest selliseid umbes kolmandik.

Järelikult tõstaks kõrghariduse arendamine oluliselt suurema osa tööealise elanikkonna kirjutamise ja arvutamise pädevuse arvutitest kõrgemale tasemele, avades sel moel tee tööhõive tõotatud maale. Kirjandusliku narratiivi mõttes oleks hea kõrgharidus siin nagu valge hobune.

Kuid siis muudab OECD ülevaade tooni veelgi mustemaks hoiatusega, et heal tasemel kirjutamine ja arvutamine ei oleks piisav ega suudaks päästa töökaotusest kõiki hea haridusega inimesi. Esiteks puudub kogemus, kuidas anda kõrgharidust nii suurele elanikkonna osale ja teha seda väga heal tasemel. Pealegi eeldaks uudne töö teisigi kõrgel tasemel pädevusi nagu teaduslik mõtlemine, ekspertteadmiste rakendamine ning sotsiaalsed ja suhtlusoskused.

Teadupärast tegeleb tehisintellekt ka nende võimete omandamisega. Raporti koostajad ei tea, millisel tasemel on tehisintellekt neis pädevustes. Kuid nad peavad seda teadmist väga oluliseks ja kavatsevad koostöös USA teaduste akadeemiaga koostada vastava uuringu metoodika.

Raportist võib järeldada, et tõenäoliselt oodatud uute tööde nihet seekord ei toimu, sest selle võtaks inimese eest ära tema enda poolt arendatav tehnoloogia. Mõistmaks olukorra tõsidust ja inimeste pädevuste vajalikkust peame kiiremas korras arendama uuringute võimekust. Tõenäoliselt võtab sellegi töö edaspidi üle tehisintellekt.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: