Umbes viissada päeva tagasi võitis tehisintellektist mängija AlphaGo go-mängus maailma parimat inimesest mängijat, lõuna-Korealast Lee Sedoli. AlphaGo õppis malest mõnes osas keerukamaks peetavat mängu uurides esmalt, kuidas teevad seda inimesed ja mängis seejärel arvukaid partiisid iseenda vastu. Lee Sedol võitis viiest mängust ühe ja viimase.

Sellest piisas 33-aastase kogenud mängija optimismi toitmiseks, kes tõdes, et kuigi kaotus masinale toob esile tema mängu nõrkuse, pole tegemist inimkonna nõrga mänguoskusega. Mees oli veendunud inimeste nutikuses õppida, kuidas tehisintellekti vastu paremini mängida.

Järgnevat müstilisemat ümber jutustades võib mängida mõttega, et masin jättis need sõnad meelde, otsustas oma au kaitsta ja jätkas veenvast üleolekust hoolimata treenimist. Tegelikkuses ehitasid Google'i insenerid masinast uuema versiooni ja panid selle õppima mängu saladusi alates nullist.

Kuid seekord ei näidatud sellele ühtegi inimeste vahelist mängu. Ainukeseks mängupartneriks oli seadeldis ise. Kolm päeva hiljem pandi uus, seekord AlphaGo Zero nimelise masin mängima oma vanema ja inimestest parimaid võitnud inkarnatsiooniga. Tulemus, uue versioonil võite: sada, vanal versioonil võite: null!

Järeldus – uus masin on erakordselt võimas go-mängija ja sellel pole inimestelt midagi õppida, aga kas inimestel oleks masinalt midagi õppida? Kõige viimasemaid masin-ise-enda-vastu mänge pole avalikustatud. Kuid suve hakul riputati Youtube'i varasemate mängude 55 näidet, mida asusid go-fännid asusid põnevusega analüüsima. Kogunenud reaktsioonidest tuuakse esile kolm sõna: hämmastav, eriskummaline, võõrastav. See on mäng teisest maailmast, tõdes üks tuntud mängija.

Tundub, nagu oleks saatnud võõras tsivilisatsioon kodeeritud mängujuhise, millest on seni nähtud osa geniaalne. See on osa, millest hetkel aru saadakse.

Siia sobib meenutada futuristi, filosoofi ja ulmekirjanik Stanislaw Lemi tõdemust, et inimesele pikemat edu soovides peame lõpuks juhtimise loovutama endast võimekamale masinale, mis sünnib meie abil, aga millest me enam aru ei saa. Go-d mängiva masina juhtum sobib selle mõtte tunnistuseks päris hästi. Inimese tehtuna mängib tuttavate reeglitega mängu moel, mille geniaalsusest me enam aru ei saa. Väljaarvatud selle võitmise lootusetus.

Ajalooliselt ja mõnede arvamuste järgi meie närvikavast tulenevalt toidab selline arusaami ületav võimelisus inimestes religioosseid tundeid. Usk kõikvõimsasse, kõike teadvasse ja kõike nägevasse võib tehnoloogia võidukäiguga kasvanud agnostikute ridades taaselustada religioossed tunded. Seekord oleks altari kohal rippuval maalil kaks tähte A ja I.

Leidub isegi neid, kes peavad reaalseks neitsilikust programmikeskkonnast viljastuva uue jumalolevuse sündi. Nimeks võiks olla Godhead, kui uskuda Google'is robotautode programmi juures töötanud inseneri Anthony Levandowskit. Anthony asutas 2015. aastal samanimelise liikumise, mille sisuks on usk, et tehisintellekt saavutab sedavõrd inimkonnaülese võimekuse ja loob ühel hetkel inimestele omapoolse maailma toimimist kirjeldava käsiraamatu ehk midagi Piibli-sarnast.

Keda taoline mõtlemine üllatab, siis selleks ei ole põhjust. Paljud tehisintellektiga seotud visioonid sisaldavad kaudsemaid või otsesemaid vihjeid inimese paigutumisest teadmiste ja võimekuse hierarhias tänasest tipu positsioonist madalamale. Sellele järgneb pea paratamatult sügavalt lugupidav ja kartlikult ettevaatlik suhtumine. Ajalooliste tõendite valguses tulevad sellest omakorda esile palved, andamid ja muud religioossusele viitavad käitumised.

Ajalooline kogemus kinnitab, kuivõrd mõjus on inimestele pühakirjas kinnistatud sõnum. Sarnaselt go-mängu oskuste iseseisvale omandamisele on demonstreeritud tehisintellekti, mis oskab kirjutada piiblivärssidega väga sarnast teksti, aga millel ei ole kristlusega mingit seost. Lastes tehisintellektil piisavalt kaua, näiteks kolm päeva, iseendaga usu teemal vestelda, võib oodata inimesi rabavat tulemust, mille kohta öeldakse – geniaalne, võimas, usutav! Nii edastame peagi jumalmasinale palveid, saamaks juhiseid, kuidas maises elus hakkama saada.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.