USA patendiamet kaalub tehisintellektile autoriõiguste andmist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tehisnärvivõrgud tekitavad juba ammu inimeste jaoks sürreaalsena tunduvaid pilte. Vähemalt üks pärdik on jõudnud teha endast aga juba autoportree.
Tehisnärvivõrgud tekitavad juba ammu inimeste jaoks sürreaalsena tunduvaid pilte. Vähemalt üks pärdik on jõudnud teha endast aga juba autoportree. Autor/allikas: Google ja Macaca "Naruto" nigra/Wikimedia Commons

USA patendiamet üritab jõuda selgusele, kui suur peab olema inimese osa masinõppe ja tehisintellekti tekitatud loomingus, et selle eest saaks raha küsida, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Autoriõiguse seadus sätestab kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autoritele oma loometöö tulemustele spetsiifilise õigusliku kaitse. Autoriõiguse seadust kohaldatakse teostele, mille autoriks on Eesti Vabariigi kodanik või Eesti Vabariigis alaliselt elav isik. Seadusest võib veel välja lugeda, et see kaitseb ka autoreid sõltumata teoste looja kodakondsusest või alalisest elukohast. Käesoleva kommentaari puhul on oluline ära tunda, et autoriõigus kehtib inimesest loojale.

Olgu meenutuseks juhtum 2011. aastal inimese käest fotoaparaadi haaranud makaagist, kellel õnnestus end fotografeerida sedavõrd väljendusrikkalt, et pilti saatis suur kopeerimismenu. Pildikasti omanik tabas peagi, kuidas tema ekraanil voolab raha, mida ta ei saa isegi puudutada. Ta kaebas pildi levitajad kohtusse, väites end pildi omanikuks. Vastaspool pidas omanikuks makaak Narutot ega tahtnud raha maksmisest midagi kuulda.

USA madalama astme kohtud lugesid seadusest, et loom ei saa pretendeerida intellektuaalse omandi omaniku staatusele. Nii võis fotoaparaadi omanik asuda sellesse tekkinud pildi eest raha küsima. Loomakaitsjad kaebasid otsuse edasi väites, et nüüdsest esindavad nemad ahvi huve. Järgmises kohtuastmes said nad kohtunikult teada, et kui USA kongress või president oleksidki õigustatud laiendama omandi õigusi loomadele, pole nad seda ette näinud kehtivas seaduses.

Loomakaitsjad püüdsid ahvi huve kohtus kaitsta ühe korra veel. Argumentatsioon jõudis ikkagi tulemuseni, milles tõdes kohtunik, et ahvil on omad põhiseaduslikud õigused, Kuna ta ei ole inimene, puudub tal aga loomingut käsitlevast seadusest tulenev kaitse. Lugu venis ja äratas enamasti emotsioone ahvi kaitseks. Fotograafi kahjuks jõuti lõpuks kohtuvälise kokkuleppeni, milles lubas fotoaparaadi omanik jagada tulusid loomakaitse organisatsiooniga. Vahepeal oli möödunud seitse aastat.

Oodata on uut vaidluste lainet, milles on seekord loomingu autoriks tehisintellekt. Tehisintellekti loometöös puudub samuti inimene. Isegi kui inimene on nimetatud masina valmistaja, on ta näiteks pildi autor sama vähe, kui seda on fotoaparaadi valmistaja. Tehisintellekt toodab juba sedavõrd palju uut, et USA patendi- ja kaubamärgiamet alustas kommentaaride kogumist küsimuses, kui suur peab olema inimese osa masinõppe ja tehisintellekti tekitatud loomingus.

Küsimuse nullversioon tahab teada, kas ilma igasuguse inimese sekkumiseta tehisintellektist sündinud teosel on seaduse mõttes olemas autor ja sellest tulenev kaitse. Juhul kui ei ole, siis kui palju oleks vaja inimese osalust, et tekiks kaitstav autorlus? Näiteks kui masin tegeleb loomega ja koristaja puudutab oma töö käigus märja lapiga selle elektroonikat, mille tulemusel sünnib väljundis midagi kunstiliselt põnevat, kas koristaja oleks kunstnik? Kunstnik, kes kasutas tehnoloogiat millegi kunstilise loomiseks.

Tõenäoliselt oleks vastus eitav. Inimene ei olnud ju teadlikult kunsti valmistamas, vaid tegeles koristamisega. Intellektuaalse omandi omanikult eeldatakse kunstilist loomet põhjustavate otsuste omamist, st teadlikku tegutsemist.

Sama peaks kehtima ka masina puhul. Selle algoritmid teevad tõenäoliselt kümneid, kui mitte miljoneid loomingulise tulemiga seotud otsuseid. Ainult, et masinal puudub teadvus ja masinõppes läbib protsess suure hulga juhuslikke kombinatsioone, mis võivad, kuid ei pea tekkima ja võivad, kuid ei pea sisalduma lõpptulemis.

Masin õpib midagi, kuid abstraktsema loome puhul ei tea keegi mida. Isegi juhul kui masina sisendis tegutseb klaviatuuri vajutav inimene, jääb tema osa mõistatuseks. Nii tema kui masina ehitaja oleksid loomingu tekitamisest sama kaugel kui koristaja, kes võib väita, et ka teda oli vaja, kuna hoidis masina puhtana.

Asjade seis muutub huvitavaks, kui selgub, et masin uuris ja õppis näiteks kümne tuhande inimese loodud maalide sisu ja tehnikat enne, kui asus ise midagi tegema. Siin on inimesest autoril selgelt olemas võimalus oma osa eest raha küsida.

Järsku tuleks selline inimeste loomingut ekspluateeriv masin vangi panna. Sisuliselt välja lülitada. Või vastupidi, juhul kui masina loomingul puudub seaduslik autor ja kõik võivad seda vabalt kasutada, jäävad inimestest loojad hätta ja nemad tahavad masina välja lülitada. Või siis teeb seda masina omanik, kuna ta ei saa selle toodangust mingi kasu.

Järelikult võib tehisintellekti kunstiline õitseng lõppeda makaak Narutost halvemini. Kes kaitseks tehisitnellekti õiguseid?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: