Arvuti õppis Pollockit tundma ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Jackson Pollocki
Jackson Pollocki "Number 31". Autor/allikas: detlefschobert/Creative Commons

Jackson Pollocki teoseid võib vihata või armastada. Nii või teisiti on tema tilgutamistehnikat asunud rakendama petturid, kes loodavad Pollocki võltsingutega hõlptulu teenida. Neist mõned on piisavalt osavad, et petta isegi kunstieksperte. Mehe teoseid uurinud arvutiteadlane märgib, et kunstnikul oli ainulaadne stiil, mille alusel suudab arvutialgoritm autorlust tuvastada 90 protsendi täpsusega.

 

Iga inimene on ainulaadne. Unikaalsus kandub üle ka nende poolt loodavale kunstile. Pigem on küsimus selles, kas rakendatavat stiili on võimalik kirjeldada matemaatiliselt, et luua autorluse tuvastamiseks sobivaid algoritme. Eelnevates uuringutes on leitud, et Pollocki puhul võiks lähtuda fraktaalsusest. Mehed teosed on sisemiselt sarnased. Sarnaseid mustreid võib näha nii kitsast ruumiosa kui tervet maali vaadates.

Lawrence'i tehnikaülikooli arvutiteadlane Lior Shamir otsustas luua keerukama, kuid selle eest täpsema algoritmi. Analüüsis käsitleti muu hulgas nii teoste värvigammat, tekstuuri, nähtavate kujundite ääri, kujundeid, fraktaalsust kui näiteks pikslite intensiivsuse statistlist jaotust. Omadused teisendati arvulisele kujundile. Mida rohkemaid teoseid algoritmil analüüsida lasti, seda tuttavlikumaks muutus selle jaoks Pollocki stiil. Autorluse kontrollimiseks võrdles algoritm analüüsitavat teost eelnevalt uuritud teostega.

Algoritmi treenimiseks laskis Shamir analüüsida 20st Pollocki maalist tehtud ülesvõtet, mis jagati 16 erinevaks tükiks. Maalitükkidest õpitu alusel suutis masin eristada Pollocki originaalteoseid tema kloonides 93-protsendilise täpsusega. Arvutiteadlane suutis statistilist võimsust aga veelgi kasvatada. Sarnalt teistele kunstnikele polnud Pollocki stiil tema viljaka loominguperioodi vältel täpselt samasugune. Shamir leidis veel 26 kunstniku poolt 1950. aastate alguses maalitud teost. Viimaste analüüsimisega suutis algoritm eristada Pollocki enda töid võltsingutest 100-protsendilise täpsusega.

Shamir märgib, et Pollocki tilgutamistehnika ei tundu olevat unikaalne vaid teoste fraktaalsuse poolest, kasutada saab ka mitmeid teisi lähtepunkte. Uurimuses kasutatud lähtekoodi Wnd Charm saab autori hinnangul kasutada ka teiste kunstnike teoste autorluse tuvastamiseks ja see on vabalt allalaetav.

Uurimus ilmus ajakirjas International Journal of Art and Technology.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: