Ühendkuningriigi Cambridge'i ülikoolis tegutseb 200-aastane väitlusseltsi Cambridge Union Organisation on väisanud palju kuulsaid tegelasi teadlastest, kultuuritegelastest ja ärimeestest riigijuhtideni, et kaitsta seal omi seisukohti ning teiste omi maha teha. Viimase poole sajandi märgilisemaks juhtumiks peetakse 1963. aastat, kui anti debateerimiseks sõnaõigus lõpuks ka naistele. Järgmise samavõrd vapustava juhtumi leiab äsja lõppenud novembri lõpust, kui debatis osales esimene mitteinimene.

Vaieldi tehisintellekti võimaliku mõju üle. Debateerijad jagunesid vastavalt vaadetele, kas tehisintellekti arengu tagajärjed on kokkuvõttes rohkem ohtlikud või hüvelised. Masina osa debatis seisnes ettevalmistustöödes. Seega ei saanud tehisintellektile rajatud seadeldis ise enda kohta arvamust esitada, kuid selle tegevus oli siiski kogu debati jaoks olulisel kohal.

Sellest ei tohi välja lugeda nagu ei saaks antud seadeldis väitlemisega hakkama. IBM-i insenerid on tegelenud debateerimise projekti egiidi all tekstilist ja sõnalist infot analüüsiva ja omi seisukohti kujundava ning neid selgitava süsteemi arendamisega viimased kuus aastat. Masin sai nimeks "Neiu Debateerija", sest väljundiks kasutatav kõnesüntesaator kõneleb noore naise häälega. Näiteks luges sama masin aasta alguses läbi 400 miljonit artiklit riigi rollist koolide majandamises.

Analüüsi käigus süstematiseeris debatiseadeldis kõik seisukohad ja nende sisuks olevad tõendid ning selgitused vastavalt poolt ja vastu kategooriatesse. Kirjeldatud pseudovaimsele treeningul oli olemas selge motiiv. Masin ise ei saanud seda ilmsemalt sellest aru ja tegi kõike nagu kästud. Käskijateks ning õpetajateks olid kõrgelt motiveeritud insenerid, kes valmistasid Neiu Debateerijat kohtumiseks väitlemise-maailmameistri Harish Natarajaniga.

Veebruaris toimunud debati reeglite järgi jagati kummalegi osapoolele samaaegselt kätte teema, milleks oli riigi roll koolieelse hariduse toetamises. Järgnes 15-minutiline ettevalmistus, siis saabus neljaminutiline aken oma väite esitamiseks. Selle järel jõudis kätte aeg lükata nelja minuti jooksul ümber vastase väide. Debatt lõppes kaheminutilise kokkuvõttega.

Väitlus toimus IBM-i korraldatud tehnoloogiakonverentsi raames ja seda jälgis mitusada inseneri, ajakirjanikku ja tehnoloogiahuvilist. Nendest moodustus võitjat valiv kohtunike kogu. Kohalviibinute hinnangul tunnistati kerge ülekaaluga võitjaks Harish Natarajan. Neiu Debateerija puhul hinnati kõrgelt selle faktiteadmisi, isegi aeg-ajalt tärganud huumorimeelt, kuid puuduseks peeti emotsionaalseid puudujääke. Usutavalt võttis masin kaotuse vastu emotsioonitult.

Cambridge'is toimunud üritusel kuulas ja luges debatimasin nädal enne selle toimumist kõike, mida olid avaldanud jõukatsumisest huvitunud tehisintellekti tuleviku kohta. Masin jagas saabunud enam kui 1100 seisukohta paari minutise ragistamise järel hoiatavateks ja õnnelikku tulevikku ennustavateks.

Optimistlikud vaated moodustasid õige natukene vähem kui poole kõikidest individuaalsetest argumentatsioonidest. Järgmise sammuna sõelus tehisintellekt kogunenud argumendid alamteemadesse ja jagas need siis kumbagi seisukohta toetavalt viide kategooriasse. Seejärel esitas neiuhäälega masin väljakutse inimestest väitlejatele, kirjeldades lühidalt, miks üks või teine positsioon on õige.

Tehisintellekti tulevikuteemaline debatt kulges inimeste vahel ja inimestele omase ägedusega. Väitlusele lisas sarmi veel üks masinale saavutamatu tegur. Neist üks osapooltest oli naine ja teine mees. Viimane oli muuseas IBM-i insener, kes kaitses tehisintellekti ohtlikkust jagavat vaadet.

Debatti jälginud umbes 300 pealtvaataja hinnangul võitis väitluse 52,1-protsendise hääleenamusega ülikooli juura ja eetika professor väitega, et tehisintellekti hüved kaaluvad üles võimalikud kahjud. Seda vähemalt juhul kui inimesed võtavad end kokku ja loovad usaldusele rajatud andmekogud. Masin on just nii tark, kui sellesse söödetud andmed. Järelikult sõltub kasu inimese enda valikutest, sest masin ise ei oskaks temast hoolida.

Seni on inimene veel õige natukene masinast parem väitleja. Kuid mis saab siis, kui masin muutub paremaks? Samuti pole välistatud, et inimene muutub mõttelaisemaks ja masina argumentatsiooni osavus ei peagi eriti arenema. Igatahes unistama ei saa jääda, sest IBM kavatseb viia debatimasina lõppkasutajateni, aitamaks neil olulistes küsimustes selgusele jõuda.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".