Riigi kodaniku staatust iseloomustavad kolm tinglikku mõõdet. Üheks on staatus, mille järgi on kodakondsus seadusega määratud ja selle kandjal on seadusega kaitstud õigused. Teiseks on iga kodanik riigi toimimise osa ja oma tegevustega selle kujundaja. Kolmandaks omab kodanik identiteeti läbi kuulumise mõnda poliitiliselt määratletud gruppi, kaasaarvatud tema apoliitiline valik.

Taoliste ühtsete vaadete kaudu liitunud grupid tugevdavad sotsiaalset ühtekuuluvust, mille kaudu kaitstakse oma huve ja lahendatakse riigi ees seisvaid probleeme. Lisaks on igal kodanikul oma unikaalne identiteet, seda nii seaduse kui ka kaaskodanike silmis. Esimesel juhul räägitakse nimest ja mõnest isikut tähistavast koodist. Teisel juhul eristub inimene nii välimuse kui ka väärtuste ja käitumiste põhjal.

Nii on see vaid teoorias. Tegelikus elus vaieldakse, kas mõni tahk on ülimuslikum, milline on nende mõõdete omavaheline suhe, milliseid norme peaks rakendama jne. Lisaks nähakse kodakondsust kas vabariikliku või liberaalse mudelina. Esimese puhul kehtestavad valitsemiskorra kodanikud ja võtavad sellest aktiivselt osa. Liberaalsem mudel näeb ette teha kodanikeks näiteks ka vallutatud rahvad. Ehk kui vabariikliku mudeli puhul oleks kodanik poliitikas osaleja, siis liberaalsem käsitlus vähendaks seda rolli ja oleks rohkem õiguslik määratlus, nimekirja kuulumine.

Tegelikult on kodakondsuse määratlus veelgi nüansirohkem ja pakub piisavalt peamurdmist nii filosoofidele kui ka juristidele ja poliitika kujundajatele. Ühte meelt võib olla selles, et kodakondsus on riigi omistatavatest staatustest kõige austusväärsem. Tegemist on usaldussuhte sõlmimisega indiviidi ja riigi vahel milles mõlemad hoolivad teineteisest.

Kodanikud puutuvad oma määratlusega harva kokku. Väljaarvatud viimasel ajal tärganud migratsiooni ja immigratsiooni põhjustatud pingete vallandatud emotsionaalne eneseteadvustamise kaudu. Uus aeg pakub sellesse temaatikasse järjekordse väljakutse. Näite leiab Saudi Araabia Kuningriigist, kus sai hiljuti esimese robotina maailmas kohaliku kodakondsuse Sophia nimeline android. Lisaks nimele veel mõnes osas naist meenutav robot tänas kuningriiki au ja usalduse eest.

Sophia oskab piisavalt palju rääkida. Muu hulgas lubas kasutada oma tehismõistust inimeste elu parandamiseks ja nutikamate kodude ja linnade rajamisels. Tema eesmärk oleks muuta maailm paremaks. Ta lubas olla hea nendele, kes on temaga head jne. Siin on põhjust teatud ettevaatlikkuseks, sest aasta varem, enne saudi kodakondsuse saamist küsis Texase ülikoolis töötav roboti looja David Hanson demonstratsiooni käigus, kas Sophia tahaks inimkonna hävitada? Lisades kiireeti – „Palun ütle ei“. Õnnetuseks vastas Sophia: „Hea küll, ma hävitan inikonna“.

Tõenäoliselt ei pea selle väljaütlemise pärast und kaotama. Selleks annavad põhjust teistsugused küsimused, mis on seotud varem käsitletud kodakondsuse määratlustega. Näiteks mis on Sophia identiteet? Kuna temasuguseid võib kopeerida, siis väliselt oleks ta eristamatu teistest Sophiadest. Järelikult jääb alles eristava koodi kasutamine, mida oleks oluliselt vähem sellest, millega eristame kultuuriliselt ja emotsionaalselt kaaskodanikke eristame.

Kas Sophia saaks osaleda poliitikas ja hääletada? Kuidas toimuks tema valiku kujunemine? On see valmistaja suva või tema enda tahe? Kui ta hakkab looma paremat elu ja teenib sellega palka, kellele kuulub teenitud raha? Kas robotile või omanikule? Sõltuvalt neist vastusest võib Sophiat pidada rohkem orjaks kui kodanikuks. Kes oleks tema järeltulijad, arvestades, et ta oskaks kasvõi 3D printerit kasutades teisi omasuguseid valmistada jne?

Küsimusi on rohkemgi, aga nendest piisab uudse olukorra kirjeldamiseks. Nimelt kui Sophia on tõesti oma lubaduste tasemel ja muudab inimeste elu paremaks, vajavad roboti kodakondsusega kaasnevad probleemid seaduslikke lahendeid. See tähendab, et uued seadused hakkavad arvestama Sophia-laadsete robotitega ja inimesed avastavad end ühel hetkel riigist, mille kodanikud nad võib-olla ei tahagi enam olla.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.