Graafik: millal tehisintellekt inimestelt töö võtab? ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: GLAS-8/Creative Commons

Tehisintellekt muudab maailma peadpööritava kiirusega ja teeb üha rohkemaid töid vähemalt sama hästi kui inimene. Kõiki tänapäeval inimeste täidetavaid ülesandeid hakkab tehisintellekt sadade tehisintellekti arendamisega tegelevate teadlaste koondarvamuse kohaselt täitma kõige varem sajakonna aasta pärast.

Oxfordi ülikooli inimkonna tuleviku instituudi teadlased eesotsas Katja Grace'iga küsitlesid 2015. aasta juulis ja detsembris kahel tehisintellekti käsitlenud konverentsil 352 eksperti. Rahvusvahelise masinõppe ja neuraalse informatsiooni töötlemissüsteemi konverentside näol on tegu valdkonna tippsündmustega. Nii võib oodata, et vastajate sekka sattus ka mitmeid oma erialal esirinnas olevaid teadlasi.

Kuid juba praegu on selge, et isegi helgemate peade ennustustesse tuleb suhtuda eluterve kriitikameelega ja need ei pruugi pidada alati paika. Näiteks ennustasid teadlased, et tehisintellekt võidab inimestest meistreid go-mängus alles 2027. aastal. Tegelikult suutis ettevõtte DeepMind programm teha seda aga juba eelmise aasta alguses.

Samuti ületavad paljud ennustused 40 aasta piiri, mida võib pidada keskmise inimese viljaka karjääri pikkuseks. Teisisõnu põhineb verstapostideni jõudmine tehnoloogiatel ja saavutustel, millel pole tänapäevastel ekspertidel mingeid kogemusi. Samas leidis töörühm, et küsitlejate optimism ja pessimism ei sõltunud nende karjääri pikkusest, mõjust, vanusest ega soost. Ainsana näis olevat oluline mõju kultuuriruumil.



Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: