Kindlasti leidub hulganisti inimesi, kellele toob töönädala algus pähe mõtteid ja soove robotite ajastu kiiremast saabumisest. Siis saaks oma kohustused üle anda ja lasta tööst võõristust harjutaval nädalavahetusel pikemalt kesta. Sellisel mõtlemisel on mitmeid vigu. Need jäägu aga klaarimata inimsõbralikel ja isegi tervislikel põhjustel.

Viimase õigustuseks olgu kasvõi hoiatus, et töönädala esimesel päeval esineb sagedamini surmaga lõppevaid häireid südame töös. Enamasti põhjuseks puhkuselt üleminek varajase tõusmisega töö rüppe. Ohtlik on just esmaspäev. Teisipäeva õhtuks see kurb näitaja langeb, olles nädalavahetusel madalaim. Jäägu seega esialgu kõlama optimistlikud teated peagi ehk umbes 10–20 aasta sees saabuvast robotite tööhõive ajastust, kui miljonitele tänastele töörügajatele kaob nädala pooliti religioosne jagamine töö- ja puhkepäevadeks.

Kuid on ka neid, kes peavad selliseid vaatajast sõltuvalt pessimistlikke või optimistlikke ennustusi eksitavaks, isegi valeks. Mõned ründavad taolisi ennustusi pelgalt väitega, et ennustused ei pea tavaliselt paika, eriti ajalistes mõõdetes. Mõned peavad ennustajaid ebapädevateks.

Näiteks osutavad nad, et ennustaja pole ise robotite või tehisintellektiga igapäevasel tegev insener või siis just vastupidi – ta peaks olema suure pildi nägemiseks vaba liigestest erialase töö kammitsatest, mis segavad suurema pildi nägemist. Kasutatakse ka universaalsemaid etteheiteid, tembeldades ennustajaid liigseteks optimistideks või pessimistideks. Seda vastavalt sellele, kas lubatakse robotite ja tehisintellekti kohta midagi liiga head ja liiga palju või siis vastupidi – hirmutatakse nendega inimesi liiga palju ja liiga kiiresti.

On veel üks huvitav robotite aega edasi lükkav vaatenurk. Küsida võiks, kui paju tänastest töödest omavad tehnilisi asenduslahendusi. Analüüsifirma McKisey Global jagas 800 ametit enam kui 2000 tööülesandeks ja püüdis hinnata, millised neist alamülesannetest oleks võimalik juba täna teostada masina või tarkvaraga. Tulemuseks oli 49 protsenti. See tähendab, et täna olemasoleva tehnoloogiaga saaks mitmed tööülesanded automatiseerida ja jätta inimese pealtvaatajaks.

Samas ei tohi unustada, et need on protsessi osad, millest jääks täna inimese teha ka ülejäänud pool, nagu on tegelikult inimese vastutada kogu protsessi juhtimine. Samuti ei jagune kõik tööd ilusasti pooleks. Analüüs osutab ametitele, millede tegevustest võiks loovutada suurema osa masinatele ehk on töid, mille tegemine paistab inimese käes üha vanamoodsamana.

Ja siis on töid, mida tehakse vaid seetõttu, et tööd teevad inimesed. Olgu näiteks suur osa bürokraatiast. Hetkel on potentsiaalselt täielikult automatiseeritavaid töid umbes viis protsenti. Põhjused, mis võiks ajada töid automatiseerima, peituvad maailma töötajate umbes 15,8 triljoni dollari suuruses palgafondis, mis makstakse välja selle 49 protsendi ülesannete eest.

Kuid leidub märke jõududest, mida ei suuda võib-olla rahasoov trumbata. Hiljuti saime teada (.pdf), et USA aatompommi programmi juhtimisel on endiselt kasutusel kaheksatollised flopikettad. Neid peeti vanamoodsaks juba 1980. aastatel. Hetkel kasutab iga kahekümnes maailma arvuti 14 aasta vanust Windows XP-d, mille tehnilise, sh turvamise toe Microsoft lõpetas 2014. aastal.

Suurriikide julgeolekuga seotud asutustes võetakse kasutusele ja paljudes kohtades jätkatakse pooleteise sajandi vanuste kirjutusmasinate kasutust, pidades neid häkkimiskindlateks. Lugematutes arenenud ja arenguriikide ettevõtetes juhivad tööstusseadmeid poole sajandi vanused programmeeritavad kontrollerid, mis on vaid natukene edumeelsemad iidsetest elektromehhaanilistest releedest. Protsesside sügavustes peituvaid aastakümneid vanu tarkvarakomponente on pea võimatu kokku lugeda jne.

Miks peaks midagi muutma või uuendama kui vana toimib? Toimivaga ollakse harjunud nagu ilmaga. Selle uuendamine sarnaneks ebakindlust külvava kliimamuutusega. Pealegi, miks peaks pidama ajas uuemat tehnoloogiat automaatselt edasiliikumiseks. Mõnikord võib olla samm aeglase poole progressiivne, kvaliteetsem ja inimese eesmärkidega enam arvestav. Võimalik, et kriiside keskel või uut nähes muutuvad väärtused ja tõhusus ning lõputuna näiv püüdlus saavutada ümbritseva üle kontrolli polegi enam nii ahvatlev.

Pealegi, mis rõõmu on puhkamismõnuga nädalavahetustest, kui enne pole seda töiste rutiinide ja kohustustega end tühjaks maadelnud. Järsku ei tahagi inimesed robotite ajastut?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.