Baierimaale jõudes saab kohe aru, et tegemist on jõuka piirkonnaga Liidumaa pealinna viiva neljarealise kiirtee kõige algasemas reas vurab arvukalt veokeid, mille numbrimärgid reedavad, et nad on siia jõudnud tervest Euroopast. Tootmis- ja laohooneid täis Müncheni äärelinnas kõrguvad metallkastide vahelt pilvelõhkujad, mida ehivad maailmakuulsate brändide logod.

Algset kõhutunnet kinnitab ametlik statistika – mullu eksportis Euroopa Liidu tugevaim majandus 12 miljardi euro väärtuses kaupa. See teeb Saksamaast maailma kolmanda eksportööri. Edu on kadedaks ajanud ka maailma vägevad. Just äsja Euroopat väisanud USA president Donald Trumpi sõnul on näiteks Saksa autotööstus "väga, väga paha", sest Saksa importautode kõrvalt ei jää tema hinnangul USA turul piisavalt ruumi kodumaisele autotööstusele.

Saksa tööstusrevolutsioon – Tööstus 4.0

Trumpi hirmud võivad olla isegi põhjendatud. Müncheni äärelinnas tegutseb elektroonika- ja autotööstusele vajalikke mikroskeemide SMT (surface-mount technology) meetodil töötavaid komplekteerimismasinaid tootev ettevõtte ASM, kus juba praegu testitakse koos partneritega tootmisliini, mis võib toimida ilma inimese sekkumiseta. Lahendus võib tulevikus pakkuda näiteks BMW-le või Volkswagenile veelgi soodsamat ning kvaliteetsemat viisi, kuidas ujutada maailma turg üle taskukohaste väikeautodega.

Allikas: ASMi pressimaterjalid

Taolist automatiseerimist ehk "targa tööstuse" loomist tuntakse Saksamaal nime all Industrie 4.0. Praeguseks juba üle maailma levinud trenditermini taga on Saksamaa valitsuse strateegia muuta riigi tööstus e-lahenduste abil targemaks, kuluefektiivsemaks ja, mis kõige tähtsam, võimalikult palju tehnikal põhinevaks.

ASMi Müncheni kompententsikeskuse juhi Bernhard Fritzi sõnul ei muutnud Saksa valitsuse strateegia palju tema firma igapäevast tööd. 1989. aastal Siemensile loodud segmenteerimismasinast alguse saanud ja praeguseks Austria ettevõtte ASMi üles ostetud Baieri elektroonikafirma, mis vahepeal kandis nime Siplace, on "targa tööstuse" mõtteviisi järginud juba üle 25 aasta.

Püramiid, mida kroonib "tehisintellekt"

Elektroonikatööstuse arengut näeb ASM kuue-astmelise arenduspüramiidina. Esimese astme ehk ASMi tootmiskontseptsiooni lähtekoha moodustab inimtööjõud, mille rohke kasutamine pole enam vananeva Euroopa majandusruumi kontekstis otstarbekas. "Euroopa tööstused peavad Aasiaga konkureerimiseks mõtlema järjest rohkem automatiseerimisele," tõdeb Fritz. Lisaks sellele on ASMi visiooni kohaselt eksib tavaline tehasetöötaja liiga palju ning oht praagiks liialt suur.

Väljavõte ASM-i ettekandest Autor: ASM

Sestap on võetud kasutusele tootmise automatiseerimine ehk ASMi püramiidi viies aste. Seda tootmistehnikat on arendatud ja täiustatud juba pool sajandit. Alguses hakati automatiseerima kõige lihtsamaid tootmisprotsesse ehk monotoonseid liigutusi, mis ei vaja inimsekkumist. Tavaautomatiseerimisele järgneb suletud ahelal (SA) põhinev automatiseerimine (püramiidi neljas aste). Masina hooleks jäetakse tootmisprotsessid, mis on pidevad ning ei vaja pika aja jooksul muutmist. 

ASMi kompententsikeskus, kus on välja pandud kõik SMT lahendused, mida ASM toodab. Allikas: ASMi pressimaterjalid

SA automatiseerimise eesmärgiks on vähendada töötajate igapäevast tuska ja sellest lähtuvat praaki. Kui eelpool mainitud arengud on juba praeguseks toimunud, siis viimast kolme püramiidiastet peab ASM enda peamiseks väljakutseks. Nimelt arendab kõnealune Saksa ettevõte tehnoloogiat, kus tööstuse tootmistehnika on ühendatud asjade internetti. Ühendatud masinad, mis on oma algsed "teadmised" saanud inseneridelt, suhtlevad omavahel ja õpivad üksteiselt, kuidas tootmisprotsessi veelgi enam materjali kulude osas optimeerida ja kiirendada.

Eesmärgiks on luua mitme SMT tootmisliiniga tehas, mis teeb miljoni toodetud mikroskeemi puhul null ühtegi viga. See tähendab, et miljonist konveierilindi pealt tulnud nutitelefonist ei oleks ükski toodetud sidevahend defektiga. Sisuliselt oleks tegemist tehisintellektiga, mis suudab oma vigadest õppida.

Revolutsioon sotsiaalkriisi hinnaga?

Jättes kõrvale kõik e-turvalisusega seotud riskid, mida asjade internet võib endas kätkeda, peab tõdema, et masinate halastamatule progressile pole jalgu jäänud mitte üksnes odav tööjõud, vaid surve alla on sattumas ka kõrgepalgalised spetsialistid, kelle terav silm on hoidnud konveierilindid jooksmas senimaani.

Paratamatult tekib küsimus, kas Eesti riigi soov suunata noori inseneeria erialadele seisab lühikestel jalgadel. Mida teeme siis, kui praegu kümnest ülikooli lõpetavast insenerist läheb meil tulevikus vaja vaid ühte? Seda enam, et ASMi arendatav tehnoloogia pole ka Eesti tööstuses mingi haruldus.

Saksa ettevõtte tehnoloogiat võib leida nii Ericssoni Tallinna vabrikust kui ka Elvast Enicsi tootmisruumidest. Seejuures on Ericssoni Tallinna esindus ASMi suurim klient kogu Läänemere regioonis.

Innovatsiooni väravate taga hoidmine oleks tõepoolest absurdne, kuid peame mõistma, et tulevikus vajab tööstus üha vähem inimesi. Kaugel ei pruugi olla päev, kui tootmisettevõte vajab vaid turundus- ja müügiosakonda.

Allikas: ASMi pressimaterjalid

***

Saksamaa on Euroopa Liidu suurima ja tugevaima majandusega liikmesriik, mille edukus põhineb tööstusel ja ekspordil. Pärast 2008. aastal alanud majanduskriisi otsustas EL-i Kesk-Euroopa vundament anda oma tööstuse kaasajastamisele uue hoo ja lõi tegevuskava "Tööstus 4.0", mille eesmärgiks tehastes nutikate e-lahenduste ja automaatika rakendamine ehk veelgi säästlikum tootmine. 

Kuidas neljanda tööstusrevolutsiooni sünd on läinud? Küsimusele vastuse leidmiseks korraldas ja rahastas Saksa-Balti Kaubanduskoda kümne Eesti ajakirjaniku reisi Lõuna-Saksamaale, kus delegatsioon külastas kolme ettevõtet, mis on järgivad oma tootmises tööstus 4.0 põhimõtteid. 

ERR Novaatoris ilmub reisist kolmeosaline ülevaade, kus tutvustatakse, kuidas e-lahenduste ja tehnoloogia abil on Saksa tehastes igapäevane töö muutunud ning kas tulevikus on vabrikus toimetavate robotite kõrval olemas koht ka inimesele.