Ettevõtjad saavad tootmise tõhustamiseks abi TTÜ laborist ({{commentsTotal}})

Tehastel on sageli probleem – tootmisliini ümberseadistamine võtab kaua aega ning on kulukas. Täna Tallinna tehnikaülikoolis avatud nutika tootmine labor aitab analüüsida ja välja töötada tootmislahenduse, mis on kõige tõhusam. Tegu on Eesti ühe esimese teaduslikel alustel tugineva laboriga, mis astub sammu lähemale mõistele tööstus 4.0.

Tööstus 4.0 on mõiste, mis tekitab inimestes hirmu, kuna tõotab jätta suure hulga inimesi tööta. Aga kuidas on tegelikult?

„Tööstus 4.0 eelkõige tähendab seda, et me üritame tootlikkust muuta efektiivsemaks, tootmisprotsesse efektiivsemalt rakendada ja kasutada. Ja eelkõige tähendab see seda, et meil on teatud operatsioonid, mida on me suudame ja saame automatiseerida ja teatud operatsioonid, mida ei ole mõtet automatiseerida,“ selgitas Kristo Karjust, TTÜ mehaanika ja tööstustehnika dotsent.

Sealjuures on aga nii teadlastel kui ettevõtjatel ühine mure: tööjõupuudus. Nimelt tähendab tööstus 4.0, et tõesti väheneb tarvidus lihttööliste järele. Samas aga suureneb oluliselt vajadus spetsialistide, ennekõike kõrgelt kvalifitseeritud inseneride järele. Seega tööjõudu on jätkuvalt tarvis, lihtsalt kõrgkvalifitseeritud tööjõudu ning see tähendab, et tööjõupuudus jääb ka tööstus 4.0 kontekstis ettevõtjatele peavalu valmistama.

TTÜ vastavatud labor aitab aga tootmisettevõtetel kulusid kokku hoida ja tööd tõhusamalt teha analüüsides tööprotsesse ning katsetades läbi tootmisprotsesse virtuaalselt.

Sõna otseses mõttes virtuaalprillid peas saab vaadata, kuidas masinad töötavad ning kas kõik töötab ikka nii kuis tarvis.

„Meie juurde võiksid tulla alustavad ettevõtted, kuna see labor hõlmab ka suures osas ka nn tarku tehaseid ja tarkade tehaste kontseptsiooni. Enne ettevõtte alustamist, ettevõtte loomist ja üldse investeeringute kindlaks tegemist võiks kõik operatsioonid ja protsessid läbi simuleerida,“ rääkis Karjust.

 

Tööstusettevõtetele on sageli keerukas seadistada ümber masinaid, et toota mõnd muud toodet. See on kallis ja nõuab palju aega. TTÜs on aga ainulaadne lahendus, mida nimetatakse paindtootmise liiniks. See annab tehasele võimaluse oma tootmist kiiresti ümber seadistada. Selliseid paindtootlikkuse liine on lähikonnas vaid Taanis ja Soomes.

„Ettevõttele annab see efektiivsust. Ehk me saame odavamalt toota erinevaid detaile.“

Juba praegu kasutavad TTÜ selle labori teadlaste tööd nii puidu- kui metallitööstuse ettevõtted.

TTÜst leiab ka Eestis ainulaadse 3D metalliprinteri, millega saab teha ükskõik millisest metallist detaile mistahes ettevõttele. Selle eelis on täpsus ja kiirus.

Oletame, et näiteks ettevõttel on vaja üht kindlat, kuid väga keerukat metallosa, siis on võimalus seda ka valuvormide ja treipingi taga teha, kuid mida keerukam on konkreetne detail, seda võimatum on seda ülitäpselt teha.

Tehnikaülikooli 3D metalliprinter on ühtses süsteemis Eesti maaülikoolis asuva 3D kompuutertomograafiga. Miks see oluline on?

Nii saab vajaliku osa panna maaülikoolis tomograafi, teha sellest 3D kujutise ning siis juba TTÜs printida see välja ülitäpselt, ilma kadudeta. See tähendab, et sisuliselt järgmiseks päevaks saab keeruka detaili välja printida, nendib TTÜ vanemteadur Lauri Kollo.

TTÜ professor Tauno Otto selgitas, et plaanis on panna seadmed tööle selliselt, et mõlema ülikooli teadlased saavad neid ka distantsilt ning liitreaalsuse vahendeid kasutades ristkasutada.

„Digitaalsete kaksikute kontseptsioon võimaldab tulevikus vähendada kulutusi teadus- ja tootmistaristutele, ja seadmete vaba ressurssi jagada partneritega. Kui seadmed panustavad esmajärjekorras ülikoolide teadustöö kvaliteedi parandamisse digitaalses tootmises, siis väiksemas mahus saab nendega ka ettevõtteid aidata," rõhutas professor Otto.

Laborid on osa ülikooli digialgatusest TalTechDigital.

Toimetaja: Marju Himma-Kadakas



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: