Keeda vett, saad pisiplastist lahti
Kus küll ei leiduks tänapäeval pisikesi plastiosakesi — süvaookeanis ja kõrgmägedes, toas ja õues, söögis ja joogiski.
Hiina teadlased on nüüd avastanud lihtsa võtte, kuidas igaüks võib oma kodus vähendada nano- ja mikroplasti tükikeste hulka joogivees. Paljud meist on seda võtet juba enese teadmatagi kasutanud, kui oleme keetnud kohvi või teed.
Zhanjun Li Guangzhou Meditsiiniülikoolist, Eddy Zeng Jinani Ülikoolist ja nende kolleegid kirjutavad ajakirjas Environmental Science & Technology Letters, et kui keeta ja filtreerida kaltsiumi sisaldavat kraanivett, võime lahti saada peaaegu 90 protsendist vees sisaldunud nano- ja mikroplastist.
Teadlased kogusid mitmelt poolt Guangzhou linnast kraanivee proove, nii rohkem kaltsiumi sisaldavat karedat vett kui ka vähem kaltsiumi sisaldavat pehmet vett, ja lisasid vette mitmesuguses koguses pisikesi plastiosakesi.
Siis keedeti veeproove viis minutit ja lasti jahtuda. Kareda vee keetmisel tekkis, nii nagu kareda vee keetmisel ikka, natuke katlakivi ehk kaltsiumkarbonaati.
Teadlased tuvastasid, et väikesed kaltsiumkarbonaadi kristallikesed kogusid endasse ka plastiosakesi. Need osakesed jõuavad siis ka keedunõu seintele ja põhja ajapikku koguneva katlakivi koostisse. Suur osa plastist ei jõuagi seega üleüldse tee- ega kohvitassi.
Kui laseme vee ka läbi täiesti tavalise kohvifiltri, väidavad teadlased, väheneb plastiosakeste hulk vees veelgi. Kui keedunõust hiljem katlakivi eemaldada, eemalduvad koos sellega ka sinna püütud plastiosakesed.
Li, Zengi ja kolleegide katseist nähtus, et karedas vees, milles leidus liitri kohta 300 milligrammi kaltsiumkarbonaati, vähenes plastiosakeste arv keetmise toimel kuni 90 protsenti. Aga ka pehmes vees, mis sisaldas kaltsiumkarbonaati vähem kui 60 milligrammi liitri kohta, vähenes plastiosakeste arv umbes 25 protsenti.
Teadlased väidavad, et vee keetmine ja filtreerimine on seega üks lihtne, kuid tõhus meetod plastiosakeste sissejoomist piirata.
Nano- ja mikroplasti võimalikke tervisemõjusid ei ole kindlalt teada, aga hiljutiste uuringute järgi võivad nad mõjutada kõhubakereid.
