Uuring: inimaju saastub üha enam mikroplastiga

Viimase 50 aastaga on sattunud keskkonda piisavalt plasti, et selle mikroskoopilisi tükke satub üha sagedamini ka inimajju. Seejuures näib seda sinna kogunevat rohkem kui maksa või neerudesse, viitab teadusajakirjas Nature Medicine avaldatud uuring.
USA New Mexico Ülikooli teadlased analüüsisid kümneid lahangul kogutud proove, mis pärinesid aastatest 1997–2024. Lisaks ajule avastas töörühm pisikesi plastiosakesi ka maksa ja neerude kudedest. Sealjuures näitas mikro- ja nanoplasti kontsentratsioon ajas märkimisväärset kasvu, vahendab The Guardian.
Inimkeha viimastel aastatel ilmunud tööde põhjal mikroplastiga laialdaselt saastunud. Seda on leitud muu hulgas ka verest, spermast, rinnapiimast, platsentast ja luuüdist. Mikroplasti mõju inimese tervisele on suures osas veel teadmata, kuid seda on seostatud insultide ja südamerabandustega.
Uuringu autorid leidsid lisaks, et mikroplasti kontsentratsioon oli umbes kuus korda kõrgem nende inimeste ajuproovides, kellel oli diagnoositud enne nende surma dementsus. Töörühm märkis siiski, et kuna dementsus põhjustab ajukudede lagunemist, võib see mikroplasti osakaalu suurendada. Seetõttu ei tohiks järeldada tähelepanekust otsest põhjuslikku seost.
Mikroplast tekib plastjäätmete lagunemisel ja seda leidub kõikjal, alates Everesti tipust kuni ookeanisügavusteni. Inimesed puutuvad mikroplastiga kokku toidu, vee ja sissehingatava õhu kaudu.
Värske uuring analüüsis aju-, maksa- ja neerukudet 28 inimeselt, kes surid 2016. aastal, ning 24 inimese kudesid, kes surid 2024. aastal USA-s New Mexico osariigis. Mikroplasti kontsentratsioon oli kõige suurem ajukoes ja 2024. aasta ajuproovidest leiti seda rohkem kui 2016. aasta omadest.
Teadlased laiendasid analüüsi, kaasates ajuproove inimestelt, kes surid ajavahemikus 1997–2013 Ameerika Ühendriikide idarannikul. Andmed näitasid mikroplasti taseme tõusutrendi ajukoes aastatel 1997–2024.
Levinum leitud plastitüüp oli polüetüleen, mida kasutatakse kilekottides ning toidu- ja joogipakendites – see moodustas keskmiselt 75 protsenti kogu tuvastatud plastikust. Ajukoes esines mikroplast peamiselt nanoskaalal killukeste ja helvestena. Mikroplasti kontsentratsiooni elundites ei mõjutanud inimese vanus, surma põhjus, sugu ega etniline kuuluvus.
Uuringu autorid märkisid, et uuringusse kaasatud lahkunute igast elundist analüüsiti vaid ühte proovi, mistõttu jääb elundisisene varieeruvus teadmata. Osa erinevustest ajuproovides võib olla tingitud geograafilistest erinevustest New Mexico ja idaranniku vahel.
Uuring toonitab, et tulemused toovad esile kriitilise vajaduse mõista paremini mikroplasti eritumise mehhanisme ning plastiosakeste võimalikke tervisemõjusid, seda eelkõike ajus.
Toimetaja: Rait Piir