Stuttgardis 1931. aastal loodud Porsche oli oma ajaloo alguses lihtne konsultatsiooni- ja arendusettevõte, kes ei tootnud ise ühtegi autot. Praegu igapäevaselt 250 superautot tootev linna autotööstuse au ja uhkus andis juba oma algusaastatel kohe panuse Saksa autopärandisse, disainides maailmakuulsa Volkswageni mudeli Beetle.

Sportautode loomist alustas Porsche alles pärast teist maailmasõda. Esimeseks mudeliks sai 1953. aastal avalikkusele tutvustatud prototüüp Porsche 356, mis oli ettevõtte tootmistehnoloogias suur samm edasi. Nimelt, kui varem oli Porsche kasutanud Volkswageni osasid, siis nüüd otsustati vahetada need välja enda tehases toodetud komponentide vastu.

Firma looja ja Beetle'i autor Ferdinand Porsche kahjuks selle muudatuse vilju maitsta ei saanud, kuna mees lahkus elavate kirjast mõned aastad varem, kui esimene 356 tootmisse jõudis. Järgnevatel aastakümnetel keskenduti üha enam sportautodele – Stuttgardis Kronestrasse tänaval asuvast tehasest veeresid välja mudelid 911 ja 580 Spyder.

Porsche 911 kere sisenemas montaažiliinile (Allikas: Porsche pressimaterjalid)

Just 911 on ettevõtte kuulsaim superauto, mille töökindlus põhineb boksermootoril. Tavapäraselt leiab võimsate autode kapoti alt V-tüüpi mootori, kus silindrid on paigutatud V-kujuliselt. Boksermootor puhul on silindrid paigutatud mootori põhja tasapinda ning selle jõuallika puhul liiguvad kolvid töötamise ajal üksteise vastu. Nii tekitab auto taha või tagumise telje ette ehk auto “keskele” paigutatud mootor rohkem jõudu. Madal raskuspunkt vähendab võimalust, et sõiduvahend hakkab kurvis libisema.

Ruumipuudus 

Kuigi alates 20. sajandi keskpaigast on Porsche tehnoloogia palju arenenud, on ettevõte otsustanud säilitada nii Volkswageni Beetle'ist alguse saanud autokuju kui ka boksermootori, mille paljud teised autotootjad on praeguseks maha kandnud. Tänapäevastest autotootjatest kasutab boksermootorit veel ainult Subaru. 

Samuti pole Porsche kolinud ära oma algsest asupaigast, vaid proovib oma tootmist laiendada, võideldes kahe raudteeliini ja elamurajooni lähedusest tingitud ruumipuudusega. Jah, Porsche on avanud tehase ka Leipzigis, kuid seal toodetakse peaasjalikult uue kooli mudeleid nagu Panamera, Cayenne ja Macan, mitte klassikalisi sportautosid nagu 911, Boxer ja Cayman.

Porsche töötaja ehitamas boksermootorit (Autor: Porsche pressimaterjalid)

Just ruumipuudus Stuttgardis on sundinud Porsche taas loobuma enda osade tootmisest. Autokere ja sinna paigutatavad komponendid valmistavad koostööpartnerid. Seetõttu peab igapäevaselt tootmiskompleksi väravatest sisse voorima sadu veokeid, mis toovad vajalikke juppe alates poltidest ja juhtmetest lõpetades istmete jaoks vajaliku naha ning keretükkidega.

Seejuures ei ladusta Porsche mitte ühtegi vajalikku osa. Kõik komponendid tulevad tehase “supermarketisse” ainult vajadusel ning lähevad ka kohe tellimuse peale käiku. Ühe Porsche sünd hakkabki sellest, et “supermarketi” töötajad panevad vajalikud osad kärudele. See toimetatakse montaažiliinile transpordirobotite poolt, mis vuravad mööda tehase põrandale tõmmatud musti jooni.

Iga auto on unikaalne 

Viie hoone peale jagatud tootmine peab toimima nagu kellavärk, et nelja päeva jooksul valmiks unikaalne sõiduvahend, mis vastab kõigile kliendi soovidele. “Eelmisel aastal tootis Porsche üle 55 000 sõiduki, millest olid identsed vaid kolm,” selgitab giid Christian Weiss, kes talutab meie ajakirjanike gruppi mööda kahel korrusel kulgevat Porsche montaažiliini.

Kuigi Stuttgardis toodetakse nelja erineva auto baasmudelit koos kõigi modifikatsioonidega, käib kogu töö vaid ühel liinil. “Me proovime hoida montaažiliinil kindlat rütmi. Kui liinil on kokku pandud kaks komplekssema ehitusega autot, siis pärast seda tehakse tööd kahe lihtsama mudeliga,” selgitab Weiss.

Porsche töötajad paigaldamas uksi (Autor: Porsche pressimaterjalid)

Võiks ju arvata, et nii kõrgtehnoloogilises “lean”-tootmispõhimõtteid järgivas ettevõttes teevad kogu töö ära robotite armee, kuid nii see siiski pole. Montaažiliinil sagib tigukiirusel liikuvate autode ümber tuhatkond meest ja naist, kes on jaotatud ära 25 erineva tööposti vahel.

Igal montaažiliini tööpostil tegutseb nelja- kuni kuueliikmeline meeskond, kes paigutab algselt tühjale autokerele vajalikud komponendid. Esiteks peidetakse kerekarkassi ära juhtmestik, siis paigaldatakse armatuurlaud rooliga, tuled ja klaasid. Sealt edasi liigub auto esimesele korrusele, kus “abielluvad” autokere ja šassii, millel asub jõuallikas ning käigukast. Nende n-ö pulmade näol on tegemist äärmiselt täpse tootmisprotsessi osaga, mille käigus langetavad  töötajad kere mootorit hoidva metallraami peale.

Kogenematuma silmaga inimene võiks öelda, et nüüd on auto valmis, kuid pärast “abiellumist” peab auto tõestama, et “ühteheitmine” on olnud edukas. Selleks testitakse montaažiliini viimasel tööpostil kõiki auto funktsioone alates elektroonikast kuni uste ja akendeni. “Automaatne testimine toimub tegelikult igas koostamisetapis, kuid lõppkvaliteeti kontrollib inimene, sest nii saame olla kindlad, et klient saab täpselt seda, mida ta soovib,” kinnitab giid. Kui auto liinilt maha sõidab, tehakse tuliuue sõiduvahendiga ka 30-kilomeetrine testsõit, kuid selle läbib vaid kümme protsenti superautodest.

Automaatiseeritud käsitöö

Siinsed töölised võiksid olla äärmiselt stressis. Üks väike viga mõne juhtme või poldiga võib tähendada defekti või mis kõige hullem tootmisliini sulgemist. Tegelikult on kuulda pea igalt tööpostilt naljatlemist ja töölised löövad superautot koostades isegi vile lahti. Punaseid t-särke, halle tööpükse ja raudninadega jalavarjusid kandev armee teeb kindlaks õpitud liigutusi ilma eriliste emotsioonideta.

Stressivaba keskkonna tagab automaatika, mis ei lase töötajatel vigu teha. Igale tööpostile on antud oma tööülesande täitmiseks keskeltläbi kolm kuni neli minutit. Kiiremad ja kogenumad töötajad võivad anda oma panuse autosündi isegi kiiremini, kuid alati on jäetud aega ka kiireks vigade paranduseks või kaalutlemiseks.

"Abiellumine" Porsche tehases ehk töötajad ühendavad autokere mootori ja šassiiga (Allikas: Porsche pressimaterjalid)

Tähtis on teada, mis autoga tegemist on. Selleks vaatavad töötajad koodi, mis kuvatakse siis, kui valmiv auto jõuab nende tööpostile. Osadel tööpostidel peavad tehase insenerid skaneerima QR-koodi, mis on kleebitud igale komponendile. Alles siis, kui ruudukujuline kleeps on skaneeritud, võivad nad haarata õige akutrelli järele, mis ripub tööposti laes. Kui QR-koodi ei skaneerita, ei hakka trell tööle.

Sisuliselt on tegemist ikkagi klassikalise konveiermeetodil toimiva tööga, kus igal ahelal on oma väike, kuid kindel ülesanne. Seejuures ei pea mehhaanik mitte mingil moel kasutama oma loovust või probleemi lahendamise oskust. Õigeid valikuid on vaid üks. Ainsat vaheldust paariminutilisele rutiinsele töötsüklile pakuvad vahelduvad automudelid.

Et rutiin ei tapaks ja töötajad püsiksid värskena, on neile antud luba vahetada tööposte iga tunni tagant ja kui meeskonna ülem seda heaks kiidab. Lisaks seiskub liin iga tunni lõpus viieks minutiks, mil tehasetöötajad võivad valida kas uue tööposti või veeta paar minutit puhkenurgas, mis on montaažiliinist eraldatud joogi- ja söögimasinatega.

Allikas: Porsche pressimaterjalid

Teistes osakondades, kus koostatakse mootor või valmistatakse istmed, on töö korraldatud pisut teistmoodi. Näiteks mootori töökojas käib töötaja terve liini kaasa oma mootoriga ehk üks insener vastutab selle eest, et tema töö kvaliteet oleks tagatud. Lisaks kasutatakse mootorite koostamisel ka rohkem robotite abi, kes täidavad enim täpsust nõudvaid ülesandeid. Montaažiliinil on vaid üks robot, mis valmistab paigaldamiseks ette autoklaasid.

Istmeid ja teisi nahkelemente toodetakse eraldi õmblustöökojas, kus on teistsugune rutiin. Enamjaolt naistöötajatest koosnev kollektiiv saab oma tellimuste paketi päeva ette ning neil antakse käsitööks ja loominguks rohkem aega.

Inimesed ei kao kunagi

Porsche innovatsiooniosakonna esindaja Frank Zwissleri sõnul pole ettevõttel plaanis järgmiste aastate jooksul inimesi robotite vastu välja vahetada. Otse vastupidi – Porsche põhiline väärtus on käsitöö ja detailsus, mida Zwissleri sõnul saab pakkuda ainult inimestest koosnev kollektiiv. “Inimsilm leiab palju paremini üles väikesed defektid ja puudujäägid. Lisaks sellele on meie klientidel palju detailseid erisoove, mida standardiseeritud robotid täita ei suuda,” selgitab Zwissler.

Tootmise automatiseerimine tööstus 4.0 standardtitele pole olnud Porsche eesmärk. “Kui see idee Saksa valitsuses sündis, olime juba rakendanud uusi töövõtteid, mistõttu uus liikumine polnud meie jaoks mitte revolutsioon, vaid loomulik evolutsioon,” leiab Zwissler. Tema sõnul pole Porsche uute tehnoloogiate valguses inimesi vallandanud, vaid leidnud viise, kuidas töötajaskonda uuesti rakendada ning nende oskusi laiendada. “Eelmisel aastal pidime suurenenud tellimuste tõttu palkama 1200 uut töötajat. Tulevatel aastakümnetel kaovad Porsches kindlasti mõned töökohad, kuid autosid jäävad alati kokku panema inimesed,” lisab Zwissler.

Allikas: Porsche pressimaterjalid

Porsche vaatab tulevikku ka toodangu osas. Zwissleri sõnul projekteerib firma praegu Stuttgardi uut tootmishoonet, kust peaksid varsti hakkama välja veerema võimekad elektrimootoriga sportautod. Uue ärisuuna põhiliseks sihtgrupiks saab olema Hiina, kus viimastel aastatel on kasvanud nõudlus elektriautode järele hüppeliselt.

Zwissleri sõnul tähendab see 12 000 uue töötaja palkamist. Seega hoolimata halastamatust progressist ei ole Porsche tehastest kadumas käsitöö. Uue ajastu tehnoloogia aitab Stuttgardi ettevõttel luua ka tulevikus autosid, mis panevad noori mehepoegasid õhku ahmima.

 ***

Saksamaa on Euroopa Liidu suurima ja tugevaima majandusega liikmesriik, mille edukus põhineb tööstusel ja ekspordil. Pärast 2008. aastal alanud majanduskriisi otsustas EL-i Kesk-Euroopa vundament anda oma tööstuse kaasajastamisele uue hoo ja lõi tegevuskava “Tööstus 4.0”, mille eesmärgiks tehastes nutikate e-lahenduste ja automaatika rakendamine ehk veelgi säästlikum tootmine. 

Kuidas neljanda tööstusrevolutsiooni sünd on läinud? Küsimusele vastuse leidmiseks korraldas ja rahastas Saksa-Balti Kaubanduskoda kümne Eesti ajakirjaniku reisi Lõuna-Saksamaale, kus delegatsioon külastas kolme ettevõtet, mis on järgivad oma tootmises tööstus 4.0 põhimõtteid. 

ERR Novaatoris ilmub reisist kolmeosaline ülevaade, kus tutvustatakse, kuidas e-lahenduste ja tehnoloogia abil on Saksa tehastes igapäevane töö muutunud ning kas tulevikus on vabrikus toimetavate robotite kõrval olemas koht ka inimesele.