Eesti üks suurima majandusliku heaolu allikas on mets ja puit. Samas eksporditakse Pihlaku sõnul liiga palju sellest varandusest vaid toorainena, selmet anda sellele suuremat lisandväärtust kohapeal.

"Mulle on silma hakanud, et me toodame sageli puitmaju, mis on valminud ilma arhitekti või disaineri visioonita. Tegemist on võibolla 500 aasta taguse lahendusega, mille puhul said kunagi kirvega tapid taotud. Praegu oleme saanud endale suured ja vägevad masinad, mis teevad paraku suuresti ikka veel seda sajanditetagust kirvetööd," rääkis EKA arhitektuuriosakonna õppejõud Sille Pihlak Vikerraadio rubriigis "Nutikas".

"Eestis on olemas digilembus, masinapargid, millel on suutlikkus, aga me tegeleme ikka väärindamata materjali ekspordiga. Siinkohal peaks töösturid, insenerid ja arhitektid panema pead kokku ja otsima alternatiivseid lahendusi selle tendentsi kadumiseks," lisas Pihlak.

Puidu väärindamiseks on mitmeid võimalusi
Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu esimees Henrik Välja tõdes, et Eestis läheb jätkuvalt tõesti palju ümarpuitu ekspordiks, kuid samas on aasta-aastalt omandanud suurema osakaalu siiski kõrgema lisandväärtusega tooted nagu näiteks puitmajad, mööbel ja ehitusdetailid.

"Põhjus, miks ikka veel nii palju ümarpuitu välja rändab, on kohalike sobivate tootmisvõimsuste ja tootmisüksuste puudumine. Meil täna sellist tööstust, kes seda kohapeal väärindaks, ei ole," sõnas Välja. Samas lisas ta, et toormaterjali näol on ennekõike tegu paberipuuga. Eestisse on plaan rajada tselluloositööstus, mis vähendaks oluliselt ka ümarpuidueksporti, väärindaks materjali ja viiks välja kõrgema lisandväärtusega.

Sille Pihlaku uurimisprojekti "Algoritmilised protsessid puitarhitektuuris ja –disainis" eesmärk on tuua ühele platvormile kokku insenerid, töösturid ja arhitektid, et teadmised kaduma ei läheks.

Kui on tööstur, kel on teadmised nii olemasoleva masinapargi kui materjalide kohta, on arhitektid, kel on visioon, kuidas seda materjali töödelda ja insenerid, kes ütleks, kas see tõesti koos püsib ja kestab, siis see võiks aidata arendada meil ka uut vormi puitarhitektuurile. "Kunstiakadeemias püüame praegu igal semestril võtta ühe materjali, seda uurida ja koos tootjatega leida alternatiivseid viise, kuidas seda disainida/kasutada," rääkis Pihlak.

Välja sõnul haagib EKA projekt väga hästi Tööstus 4.0 põhimõtetega, mille eesmärk on kogu väärtusahel kokku tuua ning luua targemaid tooteid. "Masstootmise efektiivsust kasutades saaksime nende lahenduste abil luua unikaalseid tooteid sama kuluga, mis täna läheb masstoodangule," rääkis Välja.

Vaata lisaks: Sirp, 03.03, „Digiühiskonna keha ehitus“