Selle lahendusena pakub raport välja jätkata põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamist, et põhikoolilõpetajatel oleks rohkem silmitsi valikutega.

Kui üldine koolist väljalangevus on vähenenud, siis kutsehariduskoolidest on väljalangevust jätkuvalt suur: ligikaudu veerandil õppuritest on raskusi lõpetamisega. Raport pakub selle lahendusena välja kutsehariduskoolide rahastamise sidumist lõpetajate arvuga.

Kitsaskoht praktikatega
Kuigi praktikasüsteemi on kutsehariduskoolid uuendanud ning raportis peetakse seda paljutõotavaks, on reaalsus siiski see, et praktikal käiakse vähe ning töökohapõhist õpet ei ole piisavalt. Raportis tehakse soovitus luua senisest rohkem töökohapõhiseid õppe- ja praktikavorme, mis lihtsamalt öeldes tähendab õppes suuremat koostööd ettevõtetega.

Eesti ja vene noored
Ühe kitsaskohana toob raport välja selle, et kutseõppurite hulgas on suured erinevused rahvastikurühmade vahel. Kui Ida-Eestis läheb kutseõppesse ligikaudu 60 protsenti vene emakeelega noortest, siis suuremates linnades on kontrastiks näiteks tüdrukud, kus eesti tüdrukutest läheb kutsehariduskooli vaid kümnendik.

Seda kitsaskohta soovitab raport muuta poliitikakujundamisega. Tuuakse välja, et praegu küll seiratakse olukorda statistikapõhiselt, kuid vaja on konkreetseid poliitikapõhiseid samme, et erinevad rahvusgrupid mõistaksid kutsehariduse karjäärivõimalusi sarnaselt.

Raport rõhutab, et kutseharidust tuleks vaadata laiemalt ning osata näha seda kui osa elukestvast õppest. Samuti ei tohiks kutsehariduse lõpetanu olla olukorras, kus tal on keeruline minna edasi õppima ülikooli.

Näiteks 2016. aastal läks kutsehariduskoolist edasi ülikooli õppima vaid 21 õppurit. Raskused kutsekoolist ülikooli astumisel võivad olla üks põhjus, miks just võimekamad noored ei vali kutseharidust. Selleks soovitatakse kutsehariduses pakkuda üht lisa-aastat, mis hõlbustaks ülikooli astumist.  

Konverentsi kava leiab haridusministeerium kutsehariduskonverentsi lehelt.