Lai tehisintellekt tõotab muuta inimeste moraalseid väärtusi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: josek/ (CC BY 2.0)

Inimestele omaste ja võrdväärsete võimetega masinate tõttu võivad muutuda inimeste moraalsed väärtust ja teatavat vastutust tuleb hakata omistama ka tehislikele agentidele, leiab Eesti Kunstiakadeemia nooremteadur Oliver Laas.

Tehisintellekt on arvutiteaduse haru, mis uurib, kuidas ehitada tehislikke intelligentseid agente. Tehisintellekt on ühtlasi masin, mis käitub intelligentselt mingisuguse intelligentsuse määratluse järgi. Pärast viimast 1980ndate lõpust alanud "tehisintellekti talve" ehk tehisintellekti huvi ja rahastuse kahanemise perioodi võib praegust perioodi – tänu kasvavale avalikule huvile, rahastusele ja edusammudele – pidada "tehisintellekti kevadeks." Üheks valdkonna kaugemaks eesmärgiks on inimesega võrdväärse tehisintellekti loomine.

Mis on intelligentsus ja kas arvuti üleüldse saab intelligentne olla? Alan Turing pakkus omanimelises testis lihtsa vastuse: arvuti on intelligentne, kui arvuti vahendusel viis minutit kordamööda arvuti ja inimesega suhtlev inimene ei suuda neil vahet teha. Intelligentsus on seega teatud tüüpi käitumine. Kognitiivteadus on viimastel aastatel liikunud arusaama poole, et intelligentsus on võime lahendada optimeerimisprobleeme.

Üheks optimeerimisprobleemi näiteks on sekretäri probleem: kui te soovite kandidaatide seast palgata parima sekretäri, peate peale igat intervjuud kohe kandidaadi palkama või tagasi lükkama ning tagasilükatud kandidaatide juurde naasta ei saa, siis mitmenda kandidaadi peaksite palkama, et leida endale parim sekretär?

Tegemist on optimaalse peatumise probleemiga – kui peatate töötaja otsingud liiga vara, siis ei pruugi te parimani jõuda ja kui liiga hilja, siis võite olla parima juba tagasi lükanud. Olgu intelligentsus agendi võime oma eelistustest lähtuvalt erievates valdkondades optimeerimisprobleeme lahendada. Tehisintellekt oleks seega tehislik agent, kellel on võime mingisuguses valdkonnas optimeerimisprobleeme lahendada.

Tehisintellekti rakendatakse hetkel automaatseks teoreemide tõestamiseks, mängude mängimiseks, autonoomsete robotite juhtimiseks, meditsiinilistes ekspertsüsteemides diagnooside panemiseks ja masintajus andmete põhjal visuaalsete või heliliste mustrite tuvastamiseks, mille üheks väljundiks on näiteks automaatne isikutuvastus.

Tehislik üldintellekt on arvutisüsteem, mis on kõigis valdkondades intellektuaalsete võimete poolest kas inimestega võrdne või neist võimekam. Mõnel puhul eristatakse nõrka tehisintellekti tugevast:

  • Nõrk tehisintellekt on masin, mis jätab mulje, et sellel on inimestele omased intellektuaalsed võimed.
  • Tugev tehisintellekt on masin, millel on inimestele omased vaimsed võimed.

Hetkel levinud tehisintellekti rakendused on näited nõrgast tehisintellektist. Sellist tehisintellekti võib ka nimetada ka kitsaks tehisintellektiks, sest see suudab optimeerimisprobleeme lahendada ainult mingisuguses selgelt piiritletud valdkonnas. Näiteks Alpha Go oli kitsas tehisintellekt, sest hoolimata oma 2016. aasta võidust Lee Sedoli üle mängus go, ei suutnud see peale go mängimise midagi muud teha.

Inimeste intellekt on valdkondade ülene – me suudame optimeerida nii erinevates kui ka täiesti uutes valdkondades. Tehislik üldintellekt sarnaneks selle poolest inimesele ja sisuliselt oleks tegemist inimesega intellektuaalselt võrdväärse, õppimisvõimelise tehisliku agendiga.

Kuigi ülemaailmne uurimistöö tehisliku üldintellekti loomiseks käib, siis teadaolevalt hetkel veel ühegi töötava rakenduseni ei ole jõutud. Mõned filosoofid on kahelnud, kas tehislik üldintellekt on üldse võimalik. John Searle püüdis oma kuulsas hiina toa argumendis näidata, et tugev tehisintellekt on võimatu.

Oletame, et kinnises toas istub hiina keelt mitteoskav eestlane ja väljas asuvad hiinlased lükkavad ukse alt sisse hiinakeelsete küsimustega pabereid. Eestlane küsimustest aru ei saa, kuid väljastab tuppa jäetud eestikeelsete juhiste järgi ukse alt korrektseid hiinakeelseid vastuseid. Hiinlastele tundub, et toas viibija oskab hiina keelt, kuid tegelikult see nii ei ole. Kinnises toas juhiseid järgiv eestlane sarnaneb hiina keele programmi järgivale tugevale tehisintellektile. Kui esimene ei mõista hiina keelt, siis ei mõista seda ka teine. Järelikult ei ole hiina keelt mõistev tugev tehisintellekt võimalik.

Seda argumenti on palju analüüsitud ja kritiseeritud. Isegi kui argument on veenev, siis ei näita see tehisliku üldintellekti võimatust, sest erinevates valdkondades optimeerimisprobleemide lahendamises inimestega võrdväärne olemiseks ei pea sellisel masinal olema teadvust ega teisi inimestele iseloomulikke vaimuseisundeid.

Näiteks maleprogramm saab maailma vastavalt oma eelistustele muuta, omamata sealjuures teadvust. Seega isegi kui tugev tehisintellekt peaks võimatu olema, siis ei näita hiina toa argument, et tehislik üldintellekt on ilmtingimata võimatu.

Kui tugeva tehisintellekti loomine peaks kunagi õnnestuma, siis eksisteeriks masin, mis näiteks mõistab loomulikke keeli, suudab neid tõlkida ja oskab lahendada uudsetes olukordades esilekerkivaid probleeme.

Kui selline masin on optimeerimisprobleemide lahendamise võime poolest inimestest eristamatu, siis kas sarnaselt inimestele saaks see olla oma tegude eest moraalselt vastutav?

Kriitikud on väitnud, et ainult masina looja saaks olla moraalselt vastutav. Aga kui tegemist on täielikult autonoomse ja loova masinaga, siis on selle loojatel võimatu selle kõiki tegusid ette näha. See on viinud mõned filosoofid ideeni, et võib-olla tuleb meil tehnoloogia arengu tõttu hakata revideerima oma arusaama moraalist ning hakata ka tehislikele agentidele mingisugust vastutust omistama.

Oliver Laasi kommentaar "Novum" kõlab Vikerraadios reedeti kell 10.45 saates "Huvitaja".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: