Tehisintellekti tuleku üle rõõmustavad arengumaad, kuid mitte tööstusriigid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: nathanmarciniak/Creative Commons/ (CC BY-NC 2.0)

Kuigi suurem osa inimestest tunnistab juba praegu, et ei suuda töökohal tehnoloogiliste muutustega sammu pidada, rõõmustab arengumaades tehisintellekti laialdasema kasutuselevõtu üle kaks kolmandikku töötajatest, vahendab R2 tehnikakommentaaris värske uuringu tulemusi Kristjan Port.

Tehnilised võimalused muudavad töö tegemise viise. Kasutatav meetod muudab töö sisu ja töö sisu muudab inimest. Kirjeldatud ahelas on inimene kõige aeglasemalt muutuv ja ainuke, kes on suuteline protesteerima. Kümnes riigis, kuues erinevas keeles, vanuses 17–74, kokku 8370 vastajaga uuringus tunnistas 76 protsenti, et neil on raskusi töökohal toimuvate tehnoloogiliste muutustega sammu pidada.

Nende eiramiseks on see natukene liiga suur arv. Vastamiseks parajalt keeruline probleem. Kas peaks enamuse töötajatest asendama või on midagi valesti seoses kasutatava tehnoloogiaga?

Iga-aastaseks kavandatud, kuid järjekorras alles teise "Tehisintellekt ja töö" uuringu korraldaja on IT-firma Oracle ja seda viib läbi juhtide nõustamise organisatsioon Future Workplace. Uuringus osalevad töövõtjad, personaliosakondade töötajad ja ettevõtete juhid.

Uuringu eesmärk on informeerida juhte töötajaskonna ja tehnoloogia muutuvatest suhetest ning juhtida tähelepanu muutustest tulenevatele väljakutsetele. Näiteks seigale, et kaks kolmandikku vastajatest usaldavad pigem robotit kui oma vahetut juhti. Umbes pooled on küsinud juhi asemel nõu masinalt. Vahetu juhiga võrreldes usaldataks robotit 89 protsenti India vastajatest, 88 protsenti hiinlastest ja 83 protsenti Singapuri töölistest.

Brasiilias, Jaapanis ja Araabia Emiraatides on sama meelt umbes kolmveerand vastajatest ja natukene üle poolte töötajatest eelistavad info küsimisel robotit juhile Uus-Meremaal, Austraalias, USA's, Ühendkuningriigis ja Prantsusmaal. Töösoorituse võrdluses hindab robotit juhist paremaks töötajaks 82 protsenti vastajatest.

Konkreetselt peetakse robotit paremaks infoallikaks töögraafikust kinnipidamisel, probleemide lahendamisel ja eelarvest kinnipidamisel. Jutt ei käi üliintelligentsest ja ringijooksvast androidist, vaid eeskätt statsionaarsest masinast, millega suheldakse ekraani ja klaviatuuri vahendusel.

Toodud tähelepanekute valguses võikski järgmiste raportite sihtrühmaks olla juhatajate asemel juba robotid, millele tutvustatakse juhtide probleeme. Raporti autorid suunavad lugeja tähelepanu tehisintellekti kaasamisest tulenevale märgatavale muutusele töötajate ja nende juhtide vahelistest suhetes. Paistab, et masinad toovad kummaski rollis esile inimlikud puudused. Arvestades masinate arvu ja oskuste lisandumisega, peaks varakult mõtlema juhtide töö ümberkorraldusele.

Inimestest liidrite seis pole täiesti lootusetu. Jäädes alla peaasjalikult töörindel, teevad nad vajakajäämise tasa inimeste rindel. Tuksuva südamega juhte eelistatakse olukordades kus peab arvestama inimeste tunnetega. Selle väitega nõustus 45% kõikidest vastajatest. Lisaks eelistati juhte koolitajatena ja töökoha kultuuri kujundajatena. Eeldatavalt pole inimeste mõistmisega seotud ülesanded robotitele ega tehisintellektile veel niipea jõukohased ülesanded, kui üldse.

Protsesside suunast saab aimu kahe uuringu võrdluses. Eelmisel aastal oli tehisintellektil põhineb tehnoloogia kasutuses kolmandiku vastajate tööprotsessides. Käesoleva aasta vastav näitaja oli juba 50 protsenti. Tehisintellektil põhinevate rakenduste kasutus kasvab kõige kiiremini Hiinas ja Indias, kus vastav tempo on kahekordne võrreldes näiteks Prantsusmaa ja Jaapaniga.

Võimalik, et viimati mainitud maades on suhtelise aegluse põhjuseks kaugele ulatunud automaatika. Selle väljavahetamine uue põlvkonna vastu kulgeb aeglasemalt võrreldes arenguriikide tihti tühja koha peale rajatava uhiuue tööstusega.

Arenevatest riikidest leidub enim ehk ligemale kaks kolmandikku töötajaid, kes on tehisintellekti kasutuselevõtmise suhtes positiivsete ootustega. Prantslastest rõõmustab tehisintellekti tuleku üle vaid kaheksa protsenti ja USA, Ühendkuningriigi, Uus-Meremaa, Austraalia ja Jaapani vastavad näitajad kõiguvad 20–25 protsendi vahel. Mehed on tehisintellekti suhtes ühe kolmandikuga natukene optimistlikumad naistest vastajaskonna veerandi vastu.

Raporti tulemused on üllatavalt rõõmsameelsed. Kõrvale võib jätta keskastme juhid, keda ähvardab tööpuudus või roll psühholoogi-jooga instruktorina, näib masinast töötajate saabumine põhjustavat inimestest töötajaskonnas entusiasmi. Seda siiski peamiselt arengumaades, kus roboti paigaldamisega kaasneb töö keskkonna hüppeline paranemine ja kehalise koormuse vähenemine.

Arenenud tööstusega riikides on nõusolek muutustega vaoshoitum ja sisaldab rohkemalt tulevikuga seotud kartuseid. Probleem, et muutuste tempod on pea kõigile inimestele liiga kõrged, peaks hakkama vähenema koos väljavahetatavate inimestega.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: