Iseseivalt maailma suurimaks ja populaarseimaks otsingumootoriks kasvanud Google'iga harjunutele on endiselt raskuseid mõtelda, et sellel on veel emafirma. Teisalt on muutus loogiline. Info on uus nafta. Selle otsijatele vahendatud reklaamidega teenis firma nii palju raha, et see sundis laienema teistesse potentsiaalselt tulusatesse valdkondadesse. Sündinud konglomeraadi juhtimiseks oli vaja luua uus kehand Alphabet.

Aasta alguses liitus Alphabet seni neljaliikmelise klubiga. Liikmeteks saavad olla vaid ettevõtted, mille börsiväärtus kirjutatakse 13-kohalise arvuna. Teised triljoni dollari klubi liikmed jagunevad pooleks nafta ja info töötlejate vahel. Esimesena saavutas märgilise piiri Hiina naftafirma PetroChina. Klubilistest on see firma umbes 1,2 triljoni dollarilise hinnasildiga kõige "odavam".

2018. aasta augustis jõudis triljoni klubisse Apple. Kui seda oleks võimalik osta, maksaks see praegu 1,4 triljonit dollarit. Eelmise aasta suvel lisandus Microsoft 1,27 triljoni dollariga. Saudi Aaraabia naftakontsern Aramco tuli börsile 2019. aasta detsembris ja jõudis mõne päevaga uue verstapostini, kui naftahiiu väärtus ületas kahe triljoni piiri.

Uus tulija Alphabet võttis üle kõige "odavama" klubilise koha, sest selle väärtus on just triljoni piiri peal. Saab näha, kas Google'i emafirma saavutab püsikliendi staatuse. Uksest sisse-välja käimise võimalusele osutab Amazon. Ettevõtte väärtus jõudis triljoni dollari piirini 2018. septembris. Seejärel kaotasid firma aktsiad väärtust, kogusid siis kaotatu tagasi, kuid praegu jääb Jeff Bezose ettevõte väärtus taas triljonist dollarist alla poole.

Facebook, Tencent, Alibaba Group ja teised tuttavad suurfirmad peavad sama saavutamiseks üllatama millegi väga suurega, sest nende väärtused jäävad poole triljoni dollari juurde.

Kirjeldatud astronoomilised rahanumbrid jätavad enamuse külmaks. See on põhjendatud juhul, kui mõtelda vaid rahale jäätise või auto ostmise vahendina. Meenuda võib näide Moby Dickist, milles kadus näljastel vaalapüüdjatel söögiisu, nähes korraga suure mereeluka tervet lihakeret. Vaatenurka muutes avavad need arvnäitajad pilti maailmas toimuvast ja võib olla ka selle tulevikust, aktsiate väärtuse ennustamatuse kiuste.

Firmade väärtus tuleneb nende toodete kasutamise populaarsusest ja inimeste usust arengu jätkumisse. Isegi kui oleme tehnoloogilise keskkonnaga harjunud, on suures pildis oma kohmakate, kapriissete, seadustega reguleerimata ja seda "päriselt head lahendust" otsivate pakkumistega kõik alles alguses.

Elame samaaegselt vananenud ideoloogiale rajatud ja täiesti uut mõtlemist eeldavate tehnoloogiate segapudru ajastul. Sellises olukorras ei oskakeegi õigesti tulevikku kirjeldada ega ka osutada ettevõtetele, mis peaks seda teostama. Ainuke teadmine pärineb lähiajaloolisest kogemusest, mille tõttu ongi nimetatud IT-ettevõtted osutumas investorite lemmikuteks.

Ekspertide hinnangul usk nimetatud IT-ettevõtetesse jätkub ja nende väärtus kasvab. Koostatakse uusi indekseid, kuhu kuuluvad lisaks kuulsale "FAANG" lühendi moodustavale Facebookile, Apple'ile, Amazonile, Netflixile ja Google'ile veel Twitter, Tesla ning Hiina IT-hiiglased Baidu ja Alibaba.

Järelikult nähakse tulevikku tänase jätkumisena. Selles usutakse nafta- ja maagaasipõhisele energeetikale ning tuttavate suurkorporatsioonide loodavatele toodetele ning teenustele. Hoolimata sellest, et senise kogemuse järgi muutuvad suured ettevõtted aeglaseks ja innovatsiooni suretavaks. Triljoni dollari ettevõtetel on raha nutikate alustavate ettevõtete ülesostmiseks. See tähendab, et ideed sünnivad neist väljaspool, kuid jõuavad lõpuks suurte vaalade kõhtu. Seal need seeditakse ja allesjäänud osad liidetakse olemasolevaga.

Võib-olla ongi tulevik selles osas juba valmis. Julgemalt mõteldes võiks aga pakkuda, et mainitud tehnoloogiaettevõtted on ise neid tabava needuse tundemärkideks. Mõelge kiirusele, millega jõudsid IT-sektori firmad triljoni dollari klubisse. Muutuste tempod kasvavad ja järgmine muutus peaks saabuma veelgi tormakamalt.

Võimalik, et otsima ei pea järjekordse Google'i või Netflixi sünni endeid, vaid muutus on seotud kaua ettevalmistatud sotsiaalsete protsessidega. Triljonite dollaritega firmade sära segab lihtsalt tumedamate märkide hoomamist.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".