Esimese Maci sünnipäev möödus matusemeeleolus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Matthew Pearce/(CC BY 2.0)

Maailma muutnud arvuti Macintoshi sünnipäeval suri lõhkuva innovatsiooni mõiste leiutanud Harvard Business Schooli ärijuhtimise professor Clayton Christensen, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Möödunud reedel, 24. jaanuaril sai Apple'i Macintosh arvuti 36-aastaseks. Taolise numbriga sünnipäevad kulgevad tihti vaikselt, ilma erilise tähelepanuta. Kingilootuse kõrvale jättes soovib sünnipäevalaps võib-olla isegi omaette olla. Õigemini veeta see päev masendusega. Tundub, et mingi haaramatu võimalus libiseb sõrmede vahelt. Ühtäkki mõistad 36 aasta vanust arvutit, mida keegi ei taha kasutada.

Samale päevale sattus päriselt kurb uudis 67-aastase Clayton Christenseni surmast. Harvard Business Schooli ärijuhtimise professori elutee katkestas vähk. Asjaolu käsitlemisel pole seos esimese Mac arvuti sünnipäevaga juhuslik ja on vägagi põhjendatud. Ühendav märksõna olgu "katkestamine".

Christensen võttis kasutusele miljoneid tehnoloogiaarendajaid väsimuses ja masendushoos lohutanud ning motiveerinud mõiste katkestavast või lõhkuvast innovatsioonist. Mõte sündis majandusteadlast huvitanud suurte ja edukate ettevõtete edu ootamatult katkestanud põhjuste uurimise tulemusel. Laiem avalikkus kohtus ideega 1997. aastal avaldatud raamatu "Innovaatori dilemma" vahendusel.

Teadlane pani tähele, et edu katkestajaks osutus tihti väike, uus ja kõigile võõrast tehnoloogiat arendav ettevõte. Suurele ja turgu valitseval ettevõttele paistab uus ja väike tegija kärbsena tuuleklaasil. Ühtlasi paistab sellises rollis, et seni on püsitud õigel rajal ja tehtud õiget asja. Senisest eduloost kõrvale keeramine oleks vale ja ohtlik. Eriti kui asuda tegelema võõra ja väetina näiva tehnoloogiaga.

"Innovaatori Dilemma" kuulus ka Steve Jobsi soovitatud kohustusliku kirjanduse loetellu. Miljonitesse arvutitesse protsessoreid valmistanud Inteli peadirektor Andy Grove teatas ühel olulisel ärijuhtimise konverentsil lugupeetud kuulajaskonnal: "Soovimata olla ebaviisakas, pean tunnistama, et kõigest, millest olete kirjutanud, on ainukesena mulle kasulik olnud ainult see siin!" Grove hoidis pea kohal Christenseni raamatut. Sama raamatusoovituse leiab paljude tehnoloogiavaldkonnas tuntud tegijate nõuannete seast. Idee ise kujunes tuhandete innovatsiooniga seotud konsultatsioonide ja koolituste lahutamatuks osaks.

Järeltarkusena lõi nii mõnigi vastu laupa avastades, et nüüd nägi seda, mis oli kogu aeg talle vastu vaadanud. Need on näited, kuidas suured ja edukad ettevõtted suhtusid uutesse ja vähe tuntud tehnoloogiatesse üleolevusega ja neid ignoreerides, kuni elu hakkas kordama muinasjutte inetust pardipojast või Pöial-Liisist.

Klassikaline näide on telegraafiteenusega sidemaailma valitsenud Western Unioni arvamus telefoni mõttetusest. Värskemast mälust leiab 130 000 töötajaga fotoaparaadi valmistaja Kodaki kiire pankroti. Hoolimata seööest, et digitaalse fotograafia patent kuulus samale firmale, ei uskunud juhtkond, et teenusbüroode ja fotopoodide kaudu kontrollitud keemilise protsessi asemel siirdub väärtusahel tarkvaratootjate kätte. Näiteid on nii palju, et nende kirjeldus ei mahuks ühe raamatu kaante vahele.

Ettevõtte juhtkond pole ainuke süükoorma kandja. Tavaliselt ei anna äris radikaalse hüppe tegemiseks luba aktsionärid. Ahnuse ja hirmu kombinatsioonina pakuvad nad isegi hulluks minevas olukorras, et juhtkond peaks püüdma senist edumasinat veel natukene poleerida. Christensen nimetas sellist ettevaatliku ja vanades raamides püsimist inkrementaalseks, samm-sammuliseks innovatsiooniks. Nõnda saavad väikesed ja hullud ideed rahulikult suureks kasvada.

24. jaanuaril tõmbas Steve Jobs Apple aktsionäride koosolekul kotist üheksatollise ekraaniga esimese Macintoshi nime kandva arvuti. Selle abil sai kirjutada tekste, teha arvutusi ning natukene mängida ja joonistada. Tegemist oli esimese graafilise tarbijaliidesega koduarvutiga. Arvutiga tuli kaasa hiir. Mõelge ainult viimasele. Arvutid olid juba olemas, aga arvutihiirt ei tahtnud isegi selle leiutanud Xerox.

Kurvapoolse sünnipäevaloo võib lõpetada hiire sõnadega ühest tuntud loost: "Vaata," sõnas hiir, "sa naersid, kui ma lubasin sulle tasuda, kuid nüüd näed ise, et isegi tillukesest hiirest võib lõvile abi olla".

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: