Kristjan Port: General Motors asus kõigutama autotööstuse põhialuseid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: AP/Scanpix

Innovatsiooni protsessi põhjalikult uurinud Clayton Christenseni tuntakse kui häiriva või lõhkuva innovatsiooni kontseptiooni tutvustajat.

Ta pani tähele, et oluline osa väga edukaks osutunud uutest toodetest ja teenustest tembeldatakse sünniperioodil tühisteks mänguasjadeks või perspektiivituks hulluseks, millega tõsises mõttes ja tõsistel tegijatel pole midagi teha. Seetõttu jääb revolutsiooniliste uuendustega tegelev lõhkuv innovatsioon väikeste tegijate pärusmaaks, kuna suured ja edukad ei saa, ei taha ega julge oma senist edu taganud käitumist muuta, et asuda tegelema uute kahtlaste asjadega.

Tavaliselt ei anna selleks luba aktsionärid, sest nende põhjus aktsiaid omada on ju olnud seotud senise edulooga. Aktsionäride ahnuse ja hirmu tõttu on juba edukad ettevõtted sunnitud tegelema samm-sammulise innovatsiooniga ehk olemasoleva eduloo poleerimisega. Seetõttu saavad väikesed ja hullud ideed rahulikult kasvada ja suured ei näe olulisi võimalusi enne, kui need on kasvanud kriitilisse suurusesse. Seejärel jääb neile alles võimalus asuda raha kulutama. Makstes näiteks juristide armeele, kelle ülesandeks on uuenduse tegijaid kiusata või siis nad üles osta.

Kolmas alternatiiv on uppuda. Kurikuulus näide on telegraafi äri ajanud Western Union, mille juhid naersid neile telefoni ideed müüma tulijad välja kui mänguasjaga tegelejad. 130 000 töötajaga maailmakuulus fotoaparaadi valmistaja Kodak läks pankrotti, kuna ei näinud ette, et pilte hakatakse tegema telefonidega. Nüüd troonib selles ettevõtlussektoris 13 töötajaga Instagram. Näidete loetelu on pikk, aga kohustusliku viimase näitena jäägu Skype'i roll telekomi ettevõtete kaugekõnede piruka ärasöömisel.

Öeldu on vajalik teoreetilise taustana uudisele, milles vana ja suur autotööstur General Motors investeeris taksonduse ärimudelit sõidujagamise ja erasõidukite sõiduteenuse vahendamisega purustavasse Lyfti 500 miljonit USA dollarit. Lyfti väärtuseks hinnati rahasüsti hetkel 4,5 miljardit dollarit. Seda on vähe. Vähemalt võrreldes samas valdkonnas tegeleva ja 68 riigis taksondusele pahameelt põhjustava Uberiga, mille väärtuseks on 62,5 miljardit USD ja kuhu investorid on süstinud kümme miljardit USA dollarit.

Rahastatuse ja taksonduse võrdlusest pole käesoleva uudise puhul olulist kasu, sest autofirma raha andmise tagamõte ei ole seotud revolutsiooniga taksonduses. Õigemini on küll, aga hoopiski kaugemas ja innovaatilisemas mõttes. Tähelepanuvääre on hoopiski see, et GM toetab rahaga täna veel küllaltki metsikuna tunduvat ideed, mille järgi hakkab vajadus autode järele langema. Sealhulgas nende autode järele.

Piltlikult öeldes saeb GM oma senist edulugu ja see oleks vastuolus Christenseni traditsioonilise käitumise mudeliga. Kusjuures GM-i president Daniel Amman võtab sisse koha Lyfti juhatuses. Sama Amman tõdes uudisega seotud intervjuus, et järgmise viie aasta jooksul juhtub automaailmas rohkem kui viimase 50 aasta jooksul. Suure firma juht võib eksida, aga järsku on tal õigus. Ta ei ole pelk jutumees, sest paneb ameerika vanasõna järgi raha sinna kus suu asub. Millest jutt käib?

GM toetab Lyfti pingutusi isesõitvate autode ja nende põhjal loodava autovahetuse võrgustiku loomiseks. Ajamasinat tulevikku keerates oleksime selle innovatsiooni tulemusel olukorras, kus kodus poleks autot vaja. Tellime endale isesõitva auto ja see viib meid kuhu vaja. Kasvõi iga pereliikme eraldi aegadel igaühe soovitud sihtpunkti. Autosid oleks vähem, sest sama auto korjaks üldjuhul üles teisigi teelisi nagu umbes metroo.

Loomulikult saab ka omaette sõita. Tänasega võrreldes, kus enamus autosid seisavad parklas ja kaotavad oma väärtust ilma sõitmata, oleks autopark pidevalt töös ja see muudaks kogu liikumise korralduse odavamaks.

Visiooni muudab realistlikuks asjaolu, et sama ülesannet on lahendamas ka Uber ning samaga tegelevad loomulikult Google ja Tesla ja vaikuse varjus veel paljud. Tõenäoliselt äratab autotööstuse dinosauruse nõtke strateegiline hüpe isesõitvate rendiautode loomise võistlusesse teisedki suured autotootjad, sundides tänaste autode omanikud küsima, kas tasubki osta enam uut autot ja peaks olemasolevat vana uue ajastu alguseni alles hoidma.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: