Tasuta teenused tegid internetile ja demokraatiale karuteene

Reklaamil põhinev ärimudel on tehnoloogiamaailmas oma aja ära elanud ning tarbijate ja demokraatia huvides oleks aeg hakata taas teenuste eest maksma, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port futurist Hanor Lanieri sõnu.
Ära arva, et oled väärtusetu! Unusta ära, et sinu kohta kogunevad andmed pole midagi väärt! Suur osa rikkast Räniorgu loodud maailmast rajaneb just sinu andmetel. Sellega luuakse firmasid, mis on väärt triljon dollarit. Absurdne on väita, et sinul pole loota sellest mingit kasu.
Need on arvutiteadlasest futuristi ja muusiku Jaron Lanieri sõnad neile, õigemini kõigile, kes arvavad, et nad pole midagi väärt, vähemalt mitte digitaalses maailmas. Lanieri arvutuste järgi võiks teenida väike pere nende andmete kasutamise pealt umbes 20 000 dollarit aastas. Seda ei juhtu, kuni keegi sellesse ei usu.
Lahenduse valgustamiseks Lanier põrmustab arvamuse, nagu ei tahaks inimesed näiteks Facebooki kasutamise eest maksta. Tahaks küll, kui vaid teaks miks. Ta meenutab aega, kui levinud arvamuse järgi peeti internetis videote vaatamise eest tasu maksmist rumalaks ja lootusetuks ideeks. Siis sündis aga Netflix. Samad inimesed maksavad hea meelega, kuna nende raha eest toodab firma nii palju head, et seda ei saa minevikuga võrreldagi. Teenuste eest makstes muutuvad need maksjale paremaks, osutab visionäär.
Vaesed inimesed tõrjutakse nii interneti teenustest eemale, jätkavad mõned vaidlemist. Lanier argumenteerib vastu, osutades raamatukogudele. Kõik raamatud olid alguses kallid ja mõned väga kallid. Ometi mõeldi välja lahendus, kuidas tagada kõigile tasuta juurdepääs. Seejuures sündis lahendus suhteliselt vaesel ajal ja enne internetti. Ta soovitab olla optimistlikum ja uskuda, et interneti ajastul suudetakse luua vähemalt sama häid kui mitte paremaid lahendusi. Need tagavad mitte ainult kõigile vajaliku juurdepääsu, vaid ka selle, et kedagi ei jäeta maha.
Kuid need suured firmad pole sellega eales nõus, pareerivad veel mõned alles jäänud disputandid. Tõsi, kasutajatele nende andmete eest tasu makstes võivad suured firmad raha kaotada. Andmete väärtustamine stimuleerib aga majanduskasvu. Suured ettevõtted kasvavad veelgi suuremaks, võrreldes sellega, kui nad jätkaksid vanas majandusmudelis.
Põhjus on lihtne. Sinu andmete sinu huvide vastu kasutamine päädib firmadele raha kaotamisega. Selle asemel asuvad nad otsima tulusaid ja leidlikke lahendusi väärtuse loomiseks. Inimesed maksavad ju suurema väärtuse eest hea meelega. Lisaväärtus on hea, inimeste manipuleerimine paha.
Nii lihtne ongi väärika digitaalse tuleviku kompass, visandab Lanier tulevikku. Ta märgib, et välja lülitatud manipulatsioonimasinaga maailmast leiab endiselt paranolilisi indiviide ja selles levivad vandenõuteooriad. Selles maailmas puuduks firmadel majanduslik ajend inimeste hirmude ja eelarvamuste arvel raha teenimiseks. Halva võimendamist saab takistada ning ühtlasi õnnestub nõnda pidurdada hoogustuvat allakäiguspiraali. Nimelt nii saabki kaitsta töötavat demokraatiat ja luua humaanse väärtuste süsteemi.
Olukord muutub isegi halvemaks sõltumata sellest, kes sa oled või mida teed. Ole sa haiglas õde, müüriladuja või kirjanik – tehisintellekt ja robotid tulevad ilmselt ka sinult tööd võtma. Saladus, mida kellelegi ei räägita, on see, et robotite ja tehisintellekti tööks on vaja kõikide inimeste andmeid.
Lanier jutustab isiklikust elust kõrgelt tunnustatud ülikoolis aset leidnud intsidendist, kus igati edukate üliõpilastega vestluses kerkis küsimus, et kui tehisintellekt on neist tõhusam ja neid pole varsti enam vaja, siis miks nad õpivad. Sellel hetkel taipas ta, kuidas kaasaegne kultuur on muutunud sedavõrd tehnoloogiakeskseks, teeseldes, nagu ei oma inimeste andmed väärtust ja esiplaanil on sõnum inimeste tarbetusest.
See toob meid alguse juurde tagasi. Ära usu seda valet! Ära arva, et oled väärtusetu. Unusta ära, et sinu kohta kogunevad andmed pole midagi väärt. Sajandivahetusel tehti hiiglaslik viga. Arvati, et kõik peaks olema tasuta ja ometi peaks tehnoloogiaajastu sünnitama uusi miljonäre. Sõnumitega rikkusest stimuleeriti tehnoloogia arendamist.
Tagajärjeks oli klientidelt raha küsimise asemel neile reklaami näitamine. Kogu leidlikkuse energia suundus reklaami, ehk üha tõhusamasse mitte midagi maksta tahtvate inimeste manipuleerimisega raha teenimise masina ehitamisesse. Siin me nüüd oleme!
Viga annaks parandada. Lahendus on lihtne. Inimestelt kogutavate andmete eest hakatakse neile tasu maksma ja inimesed hakkavad teenuste eest tasu maksma. Inimeste väärtus muutub esmaseks ja kliendilt kogutavale tasule rajatud ärimudel stimuleeriks klientide, ehk inimestele paremate teenuste loomist. Inimesed on seda väärt, kui vaid tahavad.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"