Suurema osa veebi sisust on loonud ebanormaalsed inimesed ({{commentsTotal}})

USA loob Wikipediasse  loob sisu ligikaudu 68 000 vabatahtlikku ehk 0,2 protsenti. kõigist selle kasutajatest.
USA loob Wikipediasse loob sisu ligikaudu 68 000 vabatahtlikku ehk 0,2 protsenti. kõigist selle kasutajatest. Autor/allikas: Joshua Sortino/Unsplash

Veebi kasutamine on muutunud küll viimase aastakümnega hüppeliselt lihtsamaks, kuid selle sisu loomisega tegeleb endiselt vaid murdosa elanikkonnast, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Tundub, et see oli väga ammu, kui algasid jutud veebist versiooninumbriga 2.0. Ehkki lohakamas kõnepruugis öeldakse kõige kohta "internet", leidus nendel ammustel aegadel rohkem sõnapolitseinikke, kes nõudsid sõna "veeb" kasutamist siis, kui inimene sai ekraanil midagi hiirega puudutada. Internet oli nähtamatu tehnilis-loogiline raudvara ja protokollide kiht, mis seda kõike võimaldas.

Toonasele interneti-veebi-kultuurile oli iseloomulik teatud autoriteetsus. Sisu loodi peamiselt tavakodaniku oskustest eristuva ettevalmistusega isikute poolt. Varasem kogemus puudus, puudus arusaam teistmoodi toimimisest ja vajadusest anda nähtusele versiooninumbreid. Seda aega nimetatakse Veeb 1.0 alles tagantjärele, pärast seda kui hakati rääkima number kahest.

Veeb 2.0 sai omaette mõisteks 2004. aastal, kui sisu loomine muutus lihtsamaks. Selle tulemusel muutsid lõppkasutajad kogu inforuumi eneseväljenduse ja sotsiaalse suhtluse keskkonnaks. Võtmesõnadeks olid blogid, ajaveebid, portaalid ja foorumid. Valida oli mitme alustava sotsiaalmeedia platvormi vahel.

Kuna inimkond polnud midagi taolist varem kogenud, asuti nähtust uurima. Muu hulgas pandi tähele, et hoolimata miljonite inimeste aktiivsest huvist veebis pakutava sisu vastu, on sisu loojateks neist heal juhul pisike murdosa. Nähtust hakati nimetama protsendi seaduspärasuseks, osutamaks, et foorumite ja kommentaariumite, veebisaitide ja Vikipeedia ning muude huvilisi kohale meelitavate paikade sisu loojad moodustavad nn interneti elanikest protsendi.

Tänaseks ollakse veebiruumiga rohkem harjunud. Inforuumi postitavad sõnas ja pildis elust talletatud fragmente sajad miljonid. Võiks arvata, et veebiruumi põnevam osa peegeldab nüüdseks kogu inimkonna ühist geniaalsust. Üllatusena paistab, et see pole nii. Sinu sotsiaalmeedia postitusi kaeb ikkagi ju väga vähe inimesi. Neid, keda loetakse-vaadatakse rohkem, on erilised. Võiks öelda, et kohe väga erilised.

Miljonite kasutajatega Redditi keskkonnas pööras nähtusele tähelepanu keegi analüütilisema mõtlemisega kasutaja nimemärgi all DinoInNameOnly. Olgu märgitud, et paari aastaga mitme tuhande kommentaari autorina võib teda pidada vist internetikogukonna aktiivseks liikmeks. Järgmiste näidete valguses paistab aga temagi tegevus tühisena.

Ingliskeelset Wikipediat külastab pelgalt USA-st umbes 32 miljonit unikaalset teabehuvilist. Ühisesse teabekogumikku loob sisu ligikaudu 68 000 vabatahtlikku ehk 0,2 protsenti. Osa sisuloojatest on aktiivsemad. Wikipedia kõige populaarsema ingliskeelse teabe mahust kaks kolmandikku luuakse tuhande aktiivsema liikme poolt. Nad teevad seda vabatahtlikult. Suures ja suhteliselt nõudlikus kasutajate massist on seega millegi kasuliku looja iga 30 000. inimene. Selliseid harva esinevaid isikuid võib pidada ju erilisteks.

Ent leidub veelgi erilisemaid inimesi. Justin Knapp tegi aastatel 2005 kuni 2012 Wikipedias miljon sissekannet. Tänaseks läheneb tema sisestuste arv kahele miljonile. See teeb 13 aasta jooksul ligemale 400 artikli toimetamist päevas ehk ööpäeva kohta üks sisestus iga kolme-nelja minuti tagant. Inimesena peab ta sööma ja magama. Osa eluks vajalikust sissetulekust ja ilmselt ka toidust teenib ta pitsakullerina.

Järelikult on ta pidanud tegema viimased 13 aastat iga päev ärkveloldud ajal mõne uue kande umbes iga minuti järel. 36-aastane Justin on täie tervise juures ja jätkab valitud teel. Ta oli Wikipediasse sisu loojate edetabelis esimene aastatel 2012 kuni 2015. See tähendab, et vähemalt sama erilisi on veel, aga neid ei ole palju.

Wikipedia ei peagi kõiki huvitama. Vähemalt osadele taolistest isikutest läheb korda mängude voogedastuskeskkond Twitch, kus on üks kuulsus Ninja ehk Tyler Blevins. Ninja toodab vaatajatele sisu mängides ja seda samal ajal kommenteerides keskmiselt 12 tundi päevas. Ta on teinud seda viimased kaheksa aastat järjest. Erinevalt Wikipedia vabatahtlikest kaasneb tema vaevaga reklaamist ammutatav rahaline hüve.

Tyler teenib kõigi silme all Fortnite'i mängides umbes pool miljonit dollarit kuus. Samal ajal toob see esile omapärase fenomeni, milles eelistavad miljonid mängimise asemel ise vaadata, kuidas teevad seda teised. Ehedamalt öeldes on vaatajaid alati rohkem kui tegijaid, olgu selleks Wikipedia, Twitch, Youtube, Amazoni raamatu arvustused vmt. Näiteid leiab ohtralt.

Kirjeldatud tähelepanek reedab midagi suuremat. See ei saa olla arvamuse puudumine. Pigem on see märk inimkonna passiivsusest, laiskusest või nende kombinatsioonist.

Kuna normaalsust kujundab enamuse tegevus, siin siis tegevusetus, võib nõustuda DinoInNameOnly hinnanguga, et enamus, mida sa internetis loed, on kirjutatud ebanormaalsete inimeste poolt.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: