Inimkonna ühismälu sünnist möödus 20 aastat

Inimkonna ühismälu sünnist möödus hiljuti 20 aastat. Ehkki Vikipeediat loetakse kuus 17 miljardit korda, on toetanud seda selle eluea vältel rahaliselt vähem kui kümme miljonit inimest, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Mis on inimkonna suurim saavutus ja miks tehti just seda, mitte midagi muud? Bioloogilises mõttes võiks selleks olla inimese aju. Teatud mõttes on aju selle enda tehtud. Väidetavalt selleks, et maailmast aru saada. Samas saab vist iga ajuga inimene aru, et seda ei küsitud. Küsimus oli, mida me oma aju ja selle külge ühendatud käte abil oleme ära teinud.
Inimkonna seni kõige suurema haardega ja kõige kiiremini kasutuse võetud saavutus on internet. Järgmine küsimus oli just selle eelistegemise motivatsioonist. Alguse märkidest ei ilmne, nagu oleksime isegi täpselt teadnud. Soov oli andmeid vahetada.
Alles andmevahetuse edenemise tulemusel avastasime kuidas on võimalik ümber korraldada kogu info haldamist ja selle otsinguid, kuidas muuta meediat ja meelelahutust nii sisus, vormis kui kättesaadavuses, ning siis üllatusime kuidas isegi inimeste omavaheline suhtlus tahab olla andmepõhine. Internetist kujunes peamine info- ja meediaallikas, see muutis teadmiste hankimise, nende hoidmise ja isegi väärtustamise põhimõtteid.
Veebimaailm oli esialgu väline. Avaliku suhtluse keskkond, milles sündisid uued sotsiaalsed protsessid, kollektiivne arusaam heast ja halvast, ilusast ja inetust jne. Väline liidestus sujuvalt inimeste personaalsema eluga. Suhetest on suur osa isiklik, intiimselt sisemine. Esialgu oli isiklik varjul, kuid tasahilju arenes midagi sotsiaalse taju laadset. Midagi, mis asus isiklikku asendama. Midagi, mis hakkas ise maailmast signaale vahendama. Vähendas mõtlemise vaeva ja pakkus asemele kusagil mujal tärganud vastuseid ja väärtuseid.
Kostus hüüdeid, et internet on hakanud kujundama inimeste enesekäsitlust ja enesehinnangut. Võis isegi kuulda arvamusi uuest ühisasjust. Millestki enamast, kui individuaalsest ajust, mida peeti seni teadaolevalt keerukaimaks ja vägevaimaks energiat millekski kasulikuks muundavaks süsteemiks.
Oli ju just inimese aju see, mis nuputas välja interneti. Globaalne aju on inimeste ajudes sündinud arusaam võimalikust tulevikust, milles kõikide pead ja kogu senine tehnoloogia liitub kokku millekski seni olematult vägevaks. Keda huvitab, võib leida teema kohta rohkem informatsiooni Vikipeediast.
Juhul kui oleme globaalse ühisaju teel, siis Vikipeedia esindab selles deklaratiivset mälu. Teadlased eristavad kahte pikaajalise mälu tüüpi. Teine neist on mittedeklaratiivne mis toimib alateadvuses ja kujundab tundeid, juhib automaatseid liigutusi, loob inimesele omaseid seoseid ja juhib kuidas tuuakse mälust mälestusi.
Deklaratiivset mälu eristavad teadvustatud protsessid infoelementide hoidmiseks ja meeltes töötlemiseks. Sisaldab omakorda kahte eristuvat tahku, milledest semantilist mälu iseloomustab hoida täpseid arusaami asjade ja nähtuste tähendustest. Teises, episoodilises mälus, talletub kõik, mida oma ajas ja ruumis kogeme. Õigemini kõik siiski ei talletu ja ega me mõista kõikide asjade tähendusi.
Siin tulebki mängu Vikipeedia. Internetis asuvatest mäludest viieteistkümne enim külastatava teenuse hulka kuuludes on Vikipeedia samal ajal meile nii semantilise kui ka episoodilise mälu eest. Ainult, et sinna ei kogune pelgalt meie ümber toimunust tähelepandu, vaid sadade miljonite inimeste taju viljad. Vikipeedias tehakse igas minutis keskmiselt 350 uuendust. Infot tarbitakse himuramalt, umbes 8000 korda sekundis. Seda teevad inimesed, kes räägivad 300 keeles, sest just nii paljudes keeltes talletub sinna midagi maailma kohta. Ingliskeelset teavet on kõigest 11 protsenti.
Esialgu me uut mälu ei usaldatud. Tundus, et sisaldas liiga palju vastuolusid. Arvatavalt ei usaldatud teisi inimesi, sest sisuloojateks võisid olla kõik soovijad. Senine teabeallikate kultuur rajanes autoriteetsele, valitud seltskonna koostatud raamatutele. Ometi just vastuolude abil hakkas kooruma puhtam ja kontrollitum teave ning tasahilju saavutas Vikipeedia ülejäänud inforuumis harva kogetud usalduse.
Vastuolud ära ei kao. Mõnes valdkonnas on see isegi norm. Seda tasub teadmiseks võtta, ka näiteks Vikipeediast lugedes. Süsteem muutus suhteliselt kiiresti petmiste ja provokatsioonide suhtes immuunseks. Vandalismiaktsioonidele reageeritakse tüüpiliselt esimese viie minuti jooksul, sest kõik ju näevad.
Põhjus Vikipeediale mõtlemiseks seostub sünnipäevaga. Inimkonna ühine mälu sündis 15. jaanuaril 2001 ehk 20 aastat tagasi. Seda tehakse edniselt tasuta, kuigi raha läheb vaja. Arvestades, et iga kuu loetakse sealt midagi 15 miljardit korda, jääb alles vähe neid, kes pole sealt midagi teada saanud. Ometi on paarikümne aasta jooksul Vikipeediat vabatahtlikul toetanud vaid seitse miljonit inimest.
Sünnipäeval võiks ju olla korraks lahke ja mõelda kingitusele. Võimalik, et peaaegu nagu oma aju.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"