"See on üle kahe aasta toimuv võistlus ehk konkreetselt aastast rääkimine võib olla eksitav," seletab eestikeelse Vikipeedia toimetaja Ivo Kruusamägi. "Eelmisel aastal korjasime pilte, sel aastal autasustasime ja siis uuesti alustame aasta hiljem."

Vikipeedia WSC2019 fotovõistlusel valiti vahevoorus esmalt välja iga riigi, sealhulgas Eesti kohalikud võitjad. Vahevoorus võeti arvesse iga foto ainulaadsust ja pildikvaliteeti.

Seejärel valis žürii ajurünnaku meetodil välja kuues kategoorias peavõitja ning neli kuni kuus teise koha omanikku. Parimate valikul vaadati veel:

- foto teadusliku kirjelduse kvaliteeti;

- foto resolutsiooni ning tehniliste ja teaduslike üksikasjade kujutamist;

- akadeemilise komitee hindajate kriitikat;

- vikimeedia platvormide kasutust (2020. aasta juuli seisuga);

- sarnasuse määra eelmise võistluse võitjate ja teise koha omanike fotodega;

- teemade ja valdkondade lõplikku tasakaalu.

Suurendamaks iga võistlusfoto võiduvõimalusi ning rahvuslike ja rahvusvahelise žürii maitse-eelistuste tõttu võistles osa fotosid kahes kategoorias.

Ivo Kruusamäe sõnul oli seekordse võistluse keskmine tase kõrgem ning eestlastelt ei tulnud tema hinnangul ühtki võimalikku võidupilti. "Varasemalt on Eestist tulnud ka paar võitu," tõdeb ta siiski.

Võistluse eesmärgina näeb ta eeskätt teaduse popularsiseerimist. "Võistlus aitab tekitada arusaama, et millega teadlased üldse tegelevad, aitab seda demonstreerida ja näidata," ütleb ta. "Kui see jääb varju, siis on raske mõista, et miks üldse teadust tehakse."

Kuus võidukategooriat

Fotosid hinnati kuues kategoorias: inimesed teaduses, loomad ja loodus, mikroskoobifotod, mittefotograafiline meedia, üldkategooria ja fotoseeriad.

Kategooria "inimesed teaduses" võit läks USA piltnikule Nutsinee Kijbunchoole, kes jäädvustas teadlasi Georgia Manselli ja Jason Oberlingi eelstabiliseeritud laseri (PSL) sulgemisel Laseri interferomeetri gravitatsioonilaine observatooriumis ehk LIGOs Hanfordis.

Kuue ülejäänud parema foto seast leiab ka eestlastest Lauri Kulpsoo foto geograafia dotsent Taavi Paest viimase kabinetis.

Kategoorias "loomad ja loodus" noppis esikoha Austraalia fotograaf Christina Lipka, kes jäädvustas droonifotole Jõulusaare vihmametsa, mis on muuhulgas ohustatud linnuliigi metssuula pesitsuspaik.

"Mikroskoobifotode" kategoorias pälvis võidu Poola fotograaf Marek Miś, kes püüdis pildile poegiva Daphnia perekonna vesikirbulise.

Kategoorias "mittefotograafiline meedia" tunnistati parimaks USA fotograafi Uros Seljaki pilt Linnutee galaktika tolmusaaste simuleeritud polariseerumisest taevaste mikrolainetena, pildistatud heleduse režiimis.

Samas kategoorias leiab järgmise kuue seast ka Eesti võistleja Maxim Bilovitskii jäädvustuse hõbenitraadi lahuses sisalduva vase pinnal kasvavatest hõbekristallidest.

Üldkategoorias tunnistati võidu vääriliseks Itaalia piltniku Stefano Ricci Cortili foto Grotta dei Santi keskpaleoliitikumi-aegse leiukoha arheoloogilistest väljakaevamistest Toscanas.

Üldkategooria paremate hulka jõudis ka Eesti fotograaf Tavo Romann fotoga liitiumiooni-patarei kesta plahvatusest pärast haamrilööki.

Viimase kategooriana pärjati parimaid fotoseeriaid, kus võidu noppis Venemaa piltnik Anatoli Mihaltsov, kes oli jäädvustanud taimede tüve ristlõikeid. Ta pidlistas harilikku lodjapuud, rukist ja Atragene sibiricat.

Tunnustuse pälvisid ka kahe eestlase fotoseeriad. Tanel Nook pildistas lähedalt putukate päid ning Lennart Lennuk jäädvustas koopasse sisenevaid nahkhiireuurijaid.