Infouputus on muutnud ühiskonna tähelepanu hüplikumaks kui kunagi varem ({{commentsTotal}})

Nutitelefonide abil kogutakse ja müüakse meie asukohaandmeid.
Nutitelefonide abil kogutakse ja müüakse meie asukohaandmeid. Autor/allikas: Gian Cescon/Unsplash

Hirm uue mahamagamise ees ja 24/7 uudistsükkel on muutnud ühiskonna kollektiivse tähelepanu hüplikumaks kui kunagi varem, leiavad Taani ja Saksa teadlased. Samas märgivad nad, et tähelepanu kiirenevas tempos killustumine sai alguse vähemalt saja aasta eest.

"Ühtlasi muudab see hea ja halva, usaldusväärse ja valeinfo eristamise üha raskemaks. Kuna tegu on tervet ühiskonda haarava nähtusega, on ühel inimesel sellega raske võidelda. Ent kui näiteks Google ja Facebook otsustaksid ühel päeval oma mõtteviisi muuta, oleks meil ehk võimalus," märkis Sune Lehmann Jørgensen, Taani Tehnikaülikooli informaatikadotsent.

Praegustel platvormidel on vastupidine mõju. Keskkonnas veedetud aja pikendamiseks serveeritakse selle kasutajatele rohkem sisu. Lehmann Jørgenseni ja ta kolleegidega analüüsist selgus, et kui 2013. aastal püsisid populaarsemad teemad TOP 50-s keskmiselt 17,5 tundi. Aastaks 2016 oli langenud see 11,9 tunnini. Osaliselt saab kirjutada selle internetikasutajate arvu kasvule.

Töömärk märkas sarnast trendi aga ka näiteks filminduses, Google'i otsingusõnade puhul ja isegi raamatutes. Kassahitid teenivad lõviosa oma tulust üha lühema aja vältel. Otsimootori populaarsemad sõnad vahetuvad üha kiiremini. Sama saab öelda raamatutes leiduvate pikemate fraaside esinemissageduse kohta.

"Kahtlustasin vahepeal, et hakkan ise vanaks jääma ning ei suuda enam kultuuri ja ülejäänud maailmaga sammu pidada, aga ei. Suurte andmekogude põhjal paistakse inimeste ette uut infot tõesti üha kiirenevas tempos. Samal ajal sunnib hirm midagi tähtsat maha magada tarbima meid seda üha konsentreeritumalt ja pealiskaudsemalt," nentis Lehmann Jørgensen.

Piltlikult võib kujutada erinevaid teemasid loomaliikidena, kes toituvad inimeste tähelepanust. Selle käitumise kirjeldamiseks piisab selle "ägedusest", vananemiskiirusest ja inimeste uudsusjanust. Mida rohkem toodetakse sisu, seda kiiremini avalikkus sellest tüdineb. Uudsusjanu sunnib otsima selle asemel õige pea midagi muud. Analüüsi põhjal mängis teemade vaheldumiskiiruses võtmerolli süsteemis leiduva info koguhulk. Üksikute teemade populaarsus selle haripunktil on jäänud aastate vältel suhteliselt samasuguseks.

Nõnda näib olevat tähelepanu üha väiksemateks tükkideks hekseldumine kaasaegses maailmas paratamatu. Raamatute sisu põhjal hakkas kultuuri ja info voolavus kasvama kiirenevas tempos juba vähemalt sajakonna aasta eest. "Käsitleme töös kollektiivi, tervet ühiskonda, kuid üksikisiku tasemel tuleb ühel hetkel piir ette" sõnas Lehmann Jørgensen. Küllastuspunktini jõudes peab miski järgi andma, lisas dotsent.

Samas leidub ka erandeid. Suhteliselt muutumatuna on püsinud kiirus, millega vahetuvad populaarsemad teemad Vikipeedias ja teaduskirjanduses. "Reeglina kasutame seal leiduvat infot siis, kui seda ise soovime või meil seda päriselt vaja läheb. Erinevalt enamikest nüüdisaegsetest süstemeidest ei pressi meile seda keegi peale," laiendas dotsent. On igaühe enda otsustada, kas seda võib pidada pigem halvaks või pigem tervitatavaks.

Järgmise sammuna plaanib uurida Lehmann Jørgensen lähemalt üksikisikute käitumist. Enne selle põhjalikumat uurimist võib ka väita, et veebiruumis ja popkultuuris nähtavate trendide taga on häälekas vähemus. Suurema osa inimeste käitumine ei pruugi olla selle aja jooksul üldse muutunud.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: