Nädala lõpetamiseks natukene filosoofiat. Enne suurt pilti vaatava etapini jõudmist peab mõtlema aga uuele ohule. Kõik nõustuvad, et joobeseisund mõjutab isiku taju, reaktsiooni kiirust, emotsioone ja muid talitlusi moel, mille tõtty on selline inimene mõne masina juhtimise olukorras ohtlik endale ja teistele. Usutavalt tuleb näitena esmalt pähe seos auto juhtimisega.

Californias autojuhtimisega seotud andmete analüüsist erinevaid tooteid ja teenuseid arendav Zendrive avaldas aprilli kui hajutatud tähelepanuga autojuhtimisele tähelepanu koondamise kuu raames teemakohase ja järjekorras kolmanda raporti. Värskeim ülevaade rajaneb 257 miljardi kilomeetri läbimisel kogutud andmete analüüsil. Autorid mainivad autojuhtimist segama asunud uue riskitegurina telefonisõltlaseid.

Samaaegselt auto juhtimise ja telefoni kasutamisega seotud ohtudest on räägitud juba aastaid. Seda käsitletakse liikluseeskirjades iseseisva riskitegurina, mille eest võidakse määrata karistus. Telefonisõltlane toob samas ohtude spektrisse käitumisi, mida soovitavad käsitleda teadlased teistest lahus.

Erinevalt tavalisemast sõidu ajal telefoni juhukasutajast eristab telefonisõltlast totaalsem kontrolli kadumine. Tavalisema käitumismustriga indiviididega võrreldes kasutavad nad sõiduajast kolm korda suurema osa telefoni teel suhtlemisele. Iga sõiduepisoodi jooksul puudutavad nad telefoni neli korda sagedamini. Teel toimuva mitte märkamise kestvus on 28 protsenti pikem jne.

Utah' ülikooli läbiviidud uuringu andmetel on telefonikasutaja sõiduki kontrollimise tase võrreldav purjus juhi omaga. Võttes täiendavalt arvesse sõidule kuluva aja ja liikluse tingimused, osutusid nutitelefoni kasutajad joobes juhtidest isegi halvemateks. Tingimuste all peetakse silmas aega, millal sõidavad purjus juhid ja kõik ülejäänud liiklejad.

Uuringus hinnati telefoni kasutamisest sündivat negatiivset efekti 0,8 promillisele alkoholijoobele. Isegi võrreldes kerges alkoholijoobes juhiga teeb telefonikasutaja suurema tõenäosusega avarii, sõidab aeglasemalt, reageerib pidurdamisele üheksa protsenti aeglasemalt, pikivahe hoidmine kõigub 24 protsenti rohkem ja saavutab pärast pidurdamist umbes 19 protsenti aeglasemalt algupärase sõidukiiruse.

Erinevalt purjus juhtide tippkoormusest kesköö ja kella kolme vahel öösel, on telefonisõltlased roolis ööpäevaringselt ja eriti siis, kui teedel on palju liiklejaid. Järelikult – arvestades nende arvukust ja liikluses viibimise aega, on nad joobes juhtidest ohtlikumad.

Seda kinnitab kahjuks telefonist tingitud tähelepanematuse tõttu hukkunute arv. Möödunud aastal hukkus selliste sõidukijuhtide süül USA tänavatel 6227 jalakäijat. Näitaja tõstab telefonijoobes juhid liiklussurmade põhjustajate edetabelis alkoholijoobes juhtidest ette, esimesele kohale. Kardetavalt kordub USA näitel muster kõikjal maailmas.

Telefonisõltlaseks peetavate juhtide arv USA-s on aasta võrdluses kahekordistunud. Praegu hinnatakse, et sealsetel teedel on selline iga kaheteistkümnes autojuht. Sama jätkudes on aastaks 2022 sel moel ohtlik juba iga viies roolikeeraja. Midagi peaks tegema. Aga mida?

Kanadas pidas politsei kinni kellegi Patrick Henry Grzelaki, süüdistades teda auto juhtimisel telefoni kasutamises. Politsei kirjutas trahviaktile, et mees kandis sõidu ajal juhi kohal viibides telefoniga ühendatud kõrvaklappe. Patrick otsustas karistuse vaidlustada väites, et ta ei kasutanud telefoni. Nutiseade oli kinnipidamise hetkel kindalaekas. Selle ekraan oli must, kuna telefon oli välja lülitatud, sest selle aku oli tühi. Kõrvaklappidest ei tulnud ühtki heli. Telefoniga ei saanud rääkida. Kohtuotsuses nenditakse samu fakte.

Kohtunik otsustas mehe süüdi mõista. Oma otsust põhjendades süüvis kohtunik filosoofilisse küsimusse, mida mõtles seaduse looja telefoni kasutamise all? See, et telefon ei olnud kaitsealuse käes ega süles, ei tähista asjaolu lõppu, märkis kohtunik. Ta jätkas, et kõrvaklapid telefoniga ühendades muutis kaitsealune telefoni suuremaks, mille tõttu polnud telefon enam käeshoitav seade, vaid läbi pikenduse muutusid kõrvaklapid telefoni osaks.

Kuna kõrvaklapid asusid kaitsealuse kõrvades, hoidis ta järelikult telefoni kasutamise asendis. Samuti ei muuda kasutamist olematuks asjaolu, et telefoni aku on tühi. Kohtunik määras trahviks 368 Kanada dollarit ehk umbes 245 eurot. Õigusrikkumise kordumisel kasvab trahv üle viie korra.

Liiklusohutuse huvides, filosoofilise väljakutsena võiksid telefoni kasutamise kiusatuse taltsutamiseks vastata enne küsimusele, kas keelaksid vastutuleval autojuhil telefoni kasutamise.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".