Nutipõlvkond kirjutab telefoniga üha kiiremini, kuid harvem ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kõige kiiremini  trükkisid noored, kes kasutasid kahte pöialt.
Kõige kiiremini trükkisid noored, kes kasutasid kahte pöialt. Autor/allikas: Dick Thomas Johnson/Creative Commons

Nutipõlvkond kirjutab telefoniga minutis keskmiselt ligi 40 sõna, edestades oluliselt oma eelkäijaid. Samas hoolivad noored oma mõtete teksti teel edastamisest ka üha vähem, viitab enam kui 37 000 osalisega uuring.

Katses osalenute suurele arvule vaatamata soovitasid suhtuda autorid tulemustesse kerge ettevaatusega. Kaks kolmandikku osalistest rääkisid inglise keelt või olid naissoost. Puudustele vaatamata on Soomes asuva Aalto Ülikooli teadlaste eestvedamisel valminud uuring suurim omataoline ja võimaldab luua võrdlusmomendi teiste digiajastu kirjutamisviisidega.

Kseniia Palin leidis kolleegidega, et kirjutamiseks kahte pöialt kasutanud inimesed jäädvustasid minutis keskmiselt 38 sõna. Eelneva 168 000 osalist hõlmanud uuringu kohaselt kirjutasid klaviatuuri eelistanud osalised sama ajaga 13 sõna rohkem. Samas oli mobiilikasutajate tehtud vigade arv tõenäoliselt tänu ennustusalgoritmidele ja automaatsele sõnaparandusele oluliselt väiksem. Kõigi sõnade peale tehti vigu vaid 2,3 protsendi puhul.

Samal ajal on mõlemad kirjutamisviisid kiiremad sõnumite käsitsi kirjutamisest. Paberile jõuavad inimesed jäädvustada eri uuringute põhjal keskmiselt 13 sõna, vilunud kirjutajad veidi rohkem kui 20.

Kõige rohkem mõjutas telefoniga kirjutamise kiirust vanus ja kirjutamisviis. Kui 10–19-aastased jäädvustasid minutis keskmiselt 39,6 sõnad, siis 40–49-aastased vaid 28,9. Keskmiselt langes kirjutamiskiirus iga kümne aasta kohta kolme sõna võrra.

Samas pani Palin kaaslastega tähele, et vabal ajal sõnumeeris Z-põlvkond vaid veidi sagedamini kui 40-aastased. Tõenäoliselt eelistab noorem põlvkond suhtlemiseks visuaalsemaid viise, järeldab töörühm. Millenniumipõlvkond on jäänud seevastu truuks tekstipõhisele Twitterile ja Facebookile.

Kiiremad kirjutajad kasutasid selleks mõlemat pöialt. Nimetissõrme kaasanud inimesed olid seevastu peaaegu sama aeglased, kui selleks vaid ühte pöialt kasutanud osalised. Ametlikest masinakirja tundidest ei olnud seejuures mingit kasu.

Aalto ja Cambridge'i Ülikooli teadlased esitlevad oma tulemusi Taiwanis toimuval inimeste ja arvutite suhtlusele pühendatud konverentsil.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: