Nutitelefon paneb noortel sarved kasvama? Vara öelda ({{commentsTotal}})

Sageli üritasid saatesse helistada lapsed.
Sageli üritasid saatesse helistada lapsed. Autor/allikas: Dick Thomas Johnson/Creative Commons

Möödunud nädala lõpus ka tuhandete eestlasteni jõudnud uudislugu nutitelefonide ja ebahariliku luude kasvu vahelisest seosest põhineb oletustel ja andmete liiga julgel tõlgendamisel.

Ajalehe The Washington Post vahendusel laiemate massideni jõudnud teadustöö ilmus mainekas teadusajakirjas juba 2018. aasta alguses. Autorit inspireeris BBC pikem olemuslugu, mis käsitles kaasaegse elu mõju inimeste luustikule. Kahe austraallase teadustöö oli artikliga läbiva teemaga heas kooskõlas.

David Sharar ja Mark Sayers panid tähele, et nende juurde jõudvate noorte kolju tagaosas kasvavad sageli sarvjad luised moodustised. Luukasvude pikkus ulatus kohati üle kümne millimeetri. Pikenenud luumõhnu võis näha iga neljanda enam kui 60-aastase inimese koljul. 18–30-aastaste seas küündis nende esinemissagedus 60 protsendini.

"On oluline küsida, mis meie uuringu(s kirjeldatud) noori täiskasvanuid ootab, kui taandarengu protsessi tekkimist on märgata juba nende elu nii varajases staadiumis," märkisid kiropraktikud. Eriti hästi paistsid sarvjad luumoodustised välja noorte meeste koljudel.

Shasar ja Sayers kahtlustasid, et nende tekke taga on käeshoitavad tehnikaseadmed, näiteks mobiilid. Mängimiseks või filmi vaatamiseks pea ettepoole kallutamine koormab kaela. Oletuslikult viiks rühiprobleemid ja sundasendiga seotud lisapinge luude kasvu ja moondumiseni.

Kirjandusliku liialdused ja tõsisem probleem
Kui teadustöös viitasid Sharar ja Sayers, et tegu on vaid hüpoteesiga, siis ajakirjanduses kasutati juba kindlamat kõneviisi. Näiteks avaldas The Washington Post loo pealkirja all "Noorte inimeste koljul kasvavad "sarved". Süüdi on telefoni kasutamine, viitab uurimus". Delfis avaldati sama uudis pealkirjaga "Evolutsiooni vingerpuss: noorte koljudele on hakanud kasvama sarved ja põhjus on su taskus". Uurimuses ei mainita sarvi mitte kordagi. Selle asemel kasutasid Sharar ja Sayers sõnapaare "pikenenud väline kuklamõhn" ja "välise kuklamõhna luukasvud".

ERR Novaator palus kommenteerida seetõttu ajakirjanike tõlgendust David Shararil. Kiropraktikul polnud selleks aga "kõrgendatud meediatähelepanust tingitud ajanappuse" tõttu selleks lähipäevil aega. Hoiakust annab aimu The Washington Posti artikkel. Sharari sõnul sõltub luumoodustiste kirjeldamine igaühe kujutlusvõimest: "Võid öelda, et need näevad välja nagu linnunokk, sarv ja konks".

Samuti ei kommenteerinud Sharar täiendavalt luumõhnade ja mobiiltelefonide vahelise seose pinnapealsust. Uuringu alguses püstitatud oletust ei panda selles kunagi otseselt ega kaudselt proovile. Röntgenisse saadetud uurimisalustelt ei küsitud vähemalt ametlikult kordagi nende telefoni kasutamise harjumuste kohta. Korrelatsioon telefonide ja sarvjate moodustiste vahel põhineb eeldusel, et noored kasutavad nutiseadmeid nende vanematest sagedamini.

Luumõhnade pikkus ulatus kohati üle 25 millimeetri. Autor/allikas: Scientific Reports

Mitte nii esinduslik valim
Kokku võeti töös vaatluse alla 1200 kiropraktiku juurde sattunud 18–86-aastast patsienti. Eri vanuserühmades leidus inimesi ligikaudu võrdselt. Samuti oli valim tasakaalus soolises mõttes.

Sellest ei piisa aga tervet Austraalia rahvastikku ja veel vähem ülejäänud maailma haaravate järelduste tegemiseks. Juba kiropraktiku juurde sattumine võib viidata, et uurimisalustel esines luude ja lihastega seotud probleeme sagedamini kui nende ea- ning sookaaslastel. Täiesti terveid inimesi Sharar ja Sayers võrdlusmomendi loomiseks ei uurinud.

Samuti ei kirjeldanud paar teadustöös täpsemalt, millistel alustel saatsid nad nende hoole alla sattunud patsiente tegema oma kaelast röntgenülesvõtet. Uurimus kohaselt jätsid nad uuringust kõrvale tugevamat kui vaid kerget valu tundvad patsiendid. Teisalt kaasati valimisse need noored ja vanad, kes ei tundnud enda sõnul mitte mingisugust valu.

Analüüsi põhjal järeldasid Sharar ja Sayers, et kõige paremini sai "sarvede" olemasolu ennustada inimeste pea kalde, vanuse ja soo põhjal. Kiropraktiku juurde sattunud meestel esines neid naistest 5,48 korda sagedamini. Sedavõrd suurt erinevust ei kujuta kumbki uuringut illustreerivast kahest graafikust. Teisisõnu tegid teadlased vea artikli tekstis või andmete põhjal graafiku joonistamisel.

Võimalik huvide konflikt
Oma töö teadusajakirjas avaldamiseks peavad teadlased sõna-sõnaliselt kirja panema võimalikud huvide konfliktid. Seda David Sharar ei teinud. Lisaks kiropraktikaga tegelemisele ja Sunshine Coast'i Ülikoolis biomehaanika uurimisele müüb ta omaenda loodud rühiprobleemide parandamiseks kasutatavaid seadmeid. Lisaks tegeleb ta Dr. Posture'i nime all veebipõhise nõustamisega.

Mitte täiesti väärtusetu
Uurimus pole siiski täiesti väärtusetu, aidates juhtida tehnikaseadmetega seonduvatele rühiprobleemidele. Mõne aasta eest ilmunud uuringus tõdesid teadlased, et pead otse hoides peab taluma kael 5–6-kilogrammist raskust, 30-kraadise ja 60 kraadise nurga all aga juba vastavalt 20 ja 30 kilogrammi. Todd Lanman ja Jason Cuellar tõdesid samas töös, et täiendava rõhu tähtsuse ja pikemaajalise mõju hindamiseks tuleb teha täiendavaid kliinilisi katseid.

Sarnaselt tuleb enne kindla kõneviisi kasutamist uurida täpsemalt pikenenud kuklamõhnade ja nutitelefonide vahelist seost. Praeguseni puuduvad teaduskirjanduses tõendid, et "sarved" on tervisele ohtlikud või tekitavad märgatavaid sümptomeid.

Sharari uurimus ilmus ajakirjas Scientific Reports.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: