Karolinska instituudi epidemioloogiadoktorant ja endine ajakirjanik Maike Winters nentis, et uudislood ei saa anda kunagi edasi tervet teadustöö sisu. Osa üksikasjadest tuleb paratamatult kõrvale heita. "Infokülluse ja valeuudiste ajastul on aga tulemustele konteksti andmine ja nende võimalikult täpne esitamine üha tähtsam. Massimeedia mõjutab inimeste tervisekäitumist," lisas doktorant. Näiteks suri statiine ümbritsenud negatiivne meediakära tõttu rohkem inimesi südameveresoonkonna haigustesse.

Samal ajal on kasvanud ülikoolide ja pressiteadete olulisus. Ajanappuse tõttu on need muutunud ajakirjanike üheks peamiseks infoallikaks. Mitmes töös on leitud, et pressiteated on peamine ajakirjandusse jõudvate liialduste allikas. "Võib vaielda, kas iga üksik uuring väärib üldse laiemat kajastamist. Kui seda teha, tuleb olla nende piiratuse ja puudujääkide osas aus," sõnas Winters. Epidemioloogi ja ta kolleegide töö kohaselt ei tehta seda väga sageli isegi maailma tippülikoolides.

Kokku uuris töörühm 2015. aastal nelja kuu vältel nelja USA, Rootsi, Saksamaa ja Hollandi meditsiiniülikooli avaldatud 170 pressiteadet ja nende põhjal valminud 496 uudislugu. Kõige tähtsamaid puudujääke mainiti nii pressiteadetes kui ka meedias ainult igal viiendal korral.

Keskmiselt jäi uudislugude kvaliteet selles leiduva info poolest pressiteadetele oluliselt alla. Kui viimastes mainiti 12-st olulisest infokillust, nagu valimi suurusest ja uuringu eesmärgist, kaheksat, siis ajakirjandusse jõudis neist keskmiselt 6,5.

"Sellele vaatamata ei tohiks näha ajakirjanikud ega avalikkus pressiteateid lõpliku tõe allikana, vaid sisuturundusena. Tervikpildi saamiseks tuleb rohkem vaeva näha. Sõltumatute ekspertide arvamuse küsimine on oluline," märkis Winters. Näiteks võis täheldada 55 pressiteates huvide konflikti. Seda toodi eraldi välja neist aga vaid igas kuuendas ja ainult viies uudisloos. Tulemuste kahtluse alla seadmist võis raskendada pressiteadete ajakirjanduslikku sisu matkiv vorm ja faktirohkus.

Probleeme oli isegi lihtsakoelisemate tahkudega. Nii pressiteadetes kui ka uudislugudes toodi vaid igal teisel juhul selgelt välja, kuidas täpselt on uuritavad nähtused omavahel seotud. Nende hulka kuuluvad väited nagu "vananemine põhjustab Alzheimeri tõbe" ja "vanemaealistel esineb Alzheimeri tõbe sagedamini". Samuti ei toodud meedias sageli välja uuringu peamist eesmärki.

Winters tõdes, et ei analüüsinud veel töö raames, kuidas oli seotud see ilmunud teadustöö esituslaadiga. Seda tähtsam on tema hinnangul, et ülikoolide ja teiste teadusasutuste pressiosakondade jaoks teenida turunduse kõrval avalikkuse huve. Varasemate tööde põhjal ei tohiks näiteks puudujääkide välja toomist peljata.

"Kui neid mainiti, jõudsid need ka ajakirjandusse. Lisaks tõstavad need teaduskirjanduse põhjal nii teadlaste kui ka ajakirjanike usaldusväärsust," laiendas doktorant. Tulemuste üleskiitmine võib seevastu inimeste ettekujutust teadusest moonutada, mis võib omakorda lõppeda hirmukülvamise ja ebarealistlike ootustega.

Laiemas plaanis lootis Winters, et tulevikus pööratakse üksikute väikeste avastuste kajastamisele vähem tähelepanu, sest ka see aitab luua teaduse toimimisest väärat pilti ning rohkem aega kulutatakse konteksti andmisele.

"Mõnes riigis tehakse seda juba praegu. Näiteks oli meil raskusi Hollandis valimi kokku saamisega, sest nende ülikoolide looming ei meenutanud klassikalisi pressiteateid," märkis doktorant.

Uurimus ilmus ajakirjas PLOS ONE.