Hollandi teadlased eesotsas psühhiaater Christiaan Vikersiga võtsid aluseks aastatel 1974-2014 avaldatud ja peaasjalikult meditsiinialaseid uurimusi koondavasse andmebaasi PubMed jõudnud tööd. Uurimuste üldise meelsuse hindamiseks uuris töörühm, kui sageli kohtas nende kokkuvõttes eelnevalt kokku lepitud 25 positiivse, negatiivse ja neutraalse alatooniga sõna. Esimeste sekka kuulusid näiteks ''enneolematu'' ja ''hämmastav'', mil negatiivse tooniga sõnade sekka arvati teiste seas ''võimatu'' ja ''asjatu''.

Töörühm leidis, et kui aastatel 1974–1980 võis positiivseid sõnu näha keskmiselt kahe protsendi tööde puhul, siis aastaks 2014 kasvas nende osakaal 17,5 protsendini. Negatiivse alatooniga sõnade arv kasvas samas 1,3 protsendilt 2,4 protsendini. Erinevate neutraalsete sõnade esinemissagedus jäi enam-vähem samale tasemele. Vinkers märgib tööd kirjeldavas pressiteates, et tegu on järjekordse sümptomiga ''avalda või hävi'' kultuurist ja sellega seonduvast vajadust tuhandete teiste seas silma paista.

Samal ajal kahjustab see aga Vikersi sõnul üldist usaldusväärsust ning viib tulemustega liialdamise ja sõnade tähenduse kaotamiseni. Autorid toovad näitena välja sõna „uudne“, mida võib näha iga 14nda töö kokkuvõttes. Juhul kui selle esinemissagedus ka edaspidi samas tempos kasvaks, ilmub see aastaks 2123 iga uurimuse kokkuvõttes.

Vikers rõhutab samas, et PubMedi andmebaasi põhjal ei saa teha järeldusi kõigi teadusharude kohta. Biomeditsiini, sotsiaalteaduste ja psühholoogia vallas on konkurentsist lähtuv avaldamissurve eriti suur.

Uurimus ilmus ajakirja British Medical Journal jõulunumbris.