Teadustulemuste moonutamine ja vääriti tõlgendamine on eriti tervise valdkonnas laialt levinud, nentis töö juhtivautor Rachel Conde Adams. Riski- ja sõltuvuskäitumist uuriv Cardiffi Ülikooli teadur meenutas mõne aasta tagust tagasihoidlikku tööd, kus uuriti ühe neurotransmitteri rolli impulsiivses käitumises. Kuigi pressiteates ja uuringus polnud viitest jälgegi, seostati uudislugudes sama virgatsainet juba Londonis puhkenud rahvarahutustega.

Telefonimängu põhjalikumalt uurinud uurinud teadlased leidsid, et tegu oli pigem erandiga. "Enamasti pärinevad meedias nähtavad liialdused ülikoolide ja instituutide pressiteadetest. Teatud mõttes oli seda kurb näha. Teisalt andis see lootust – me ei saa kontrollida ajakirjanikke, kuid saame mõjutada pressiosakondade tööd," sõnas Adams ERR Novaatorile.

Idee proovile panemiseks korraldas Adams kolleegidega enam kui 20 kuud kestnud katse. Kokku muudeti juhuslikult kindlate reeglite alusel projektis osaleva viie teadusrahastaja 312 terviseteemalist pressiteadet. Näiliselt olid töörühma tehtud muudatused kosmeetiliselt. Kohati lisati pealkirja ja teksti sõnu "võib põhjustada" ja "võib mõjutada".

Tugevamate tegusõnadega nagu "põhjustab", "mõjutab" ja "võimendab" kirjeldati vaid kliinilisi katseid. Erinevalt vaatluslikest uuringutest võimaldavad märgata need põhjuslikke seoseid, mitte vaid korrelatsioone. Pressiteadetes ja ajakirjanduse kiputakse viimaste olulisusega liialdama. Näiteks ühe varem ilmunud uuringu põhjal ilmunud uuringu põhjal tehakse seda igas teises populaarses tervist puudutavas uudisloos.

Pressiosakondade käitumine on mõistetav. Teadusraha nimel toimuva tiheda konkurentsi valguses on vajadus infost küllastunud maailma pakilisem kui aastaid varem. "Meie uuringu põhjal pole kartustel alust. Ettevaatlikumal keelel ja isegi konkreetsete puuduste rõhutamisel ei ole mingisugust negatiivset mõju. Teadlased, pressiosakonnad ja ülikoolid ei pea oma tulemusi nende huvitavaks muutmiseks üles kiitma," rõhutas Adams.

Töö põhjal kandub faktitäpsus edasi ka uudislugudesse. Kui muutmata pressiteadetel põhinevate artiklite pealkirjadest olid tegelike tulemustega kooskõlas 32 protsenti, siis pressiteadete parandamisega kasvas see 67 protsendini. Sama suur oli ettevaatliku keelega pressiteadete mõju artiklite sisule ja faktitäpsusele.

Olulisena kajastasid vähemalt ingliskeelsed meediaväljaanded tulemusi sama agaralt kui varem. Uuringute selgeid puudusi välja toovatel pressiteadetel põhinevaid lugusid avaldati isegi sagedamini.

Kas see ei muuda aga ajakirjanikke liiga laisaks, mille tõttu ei vaevu nad otsima väidete proovile panemiseks sõltumatuid eksperte? Adams ei pidanud hirmu kuigi põhjendatuks. "On võimalik, et teadlased soovivad seeläbi saada mõõdukamat kriitikat, kuid teadusajakirjanikel pole juba niigi reporteritööks ja süviti minemiseks kuigi palju aega. Puuduste pressiteatesse lisamisel on vähemalt mingi võimalus, et need jõuavad lugejateni," laiendas teadur.

Nüüd ilmunud töö puudusi üles loetledes nentis Adams, et uuringu lõpuks moondus juhuslikustatud katse pigem vaatluslikuks uuringuks. Ülikoolide pressiosakonnad hakkasid väljendama töörühma soovitatud muutuste mõjul end juba eos ettevaatlikumalt. Nende juhuslikult muutmiseks ei jäänud enam kuigi palju võimalusi.

Samuti lootis töörühm edasistes uuringutes välja selgitada, kui palju erines tugevama ja ettevaatlikuma keelega artiklite loetavus ning inimeste huvi taoliste lugude vastu. Tervisekäitumise muutuste märkamine oleks mõneti keerukam.

"Teaduse kajastamine on viimastel aastatel paranenud ja loodan, et see trend jätkub. Ajakirjanikud on muutunud ettevaatlikumaks, see hõlmab sõltumatutelt ekspertidelt kommentaaride võtmist ja puuduste rõhutamist. Kui sama tehakse pressiteadetes, pole põhjust, miks ei peaks need jõudma ka uudistesse," lisas Adams.

Uurimus ilmus ajakirjas BMC Medicine.