Briti teadlane muukis lahti Voynichi käsikirja? Vara öelda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Voynichi käsikiri.
Voynichi käsikiri. Autor/allikas: SCANPIX/AFP/CESAR MANSO

Briti teadlane Gerard Cheshire dešifreeris enda sõnul isegi kuulsa arvutiteadlase Alan Turingi kimbatusse jätnud väidetavalt keskaegse Voynichi käsikirja. Teost varem uurinud eksperdid on tulemuste osas pehmelt öeldes skeptilised.

"Olen üllatunud, et uurimus üleüldse retsenseerijatest mööda pääses. Lühidalt tuuakse selles üksikuid näiteid, mis sobituvad autori teooriaga, kuid ei mainita arvukaid põhjuseid, mille põhjal on teised varem järeldanud, et senitundmatu keele teooria pole lihtsalt võimalik," viitas ERR Novaatorile Gordon Rugg, Keele'i Ülikooli arvutiteaduse lektor ja akadeemik.

Selle lehtedes leiduva radioaktiivse süsiniku põhjal kirjutati käsikiri 15. sajandi alguses. Teos vajus aastateks unustusse, kuni selle ostis 1912. aastal Poola raamatukaubitseja Wilfrid Voynich. Haruldast käsikirja kaunistavad paljad naised, kummalised taimed, sodiaagimärgid ja teised kummalisemat sorti objektid. Nende kõrval olevat kalligraafilist kirja pole suudetud tõlkida praeguseni ühtegi loetavasse keelde. Nõnda on jäänud mõistatuseks ka selle sisu.

Aastate jooksul on käidud välja sellegipoolest mitmeid hüpoteese. Muu hulgas on kahtlustatud, et selle kirjutas 17. sajandi astroloog ja matemaatik John Dee, 13. sajandi filosoof Roger Bacon või isegi Wilfrid Voynich. Mõned FBI ametnikud pidasid seda lühikest aega kommunistlikuks propagandaks.

Värskes töös tutvustab oma vaatenurka Bristoli Ülikooli teadustöö assistent Gerard Cheshire. "Mind valdas koodi dešifreerides tervet rida heurekahetki, millele järgnes uskumatus- ja elevustunne," teatas Cheshire pressiteate vahendusel. Teadlase tõlgenduse kohaselt on tegu eelromaani keelega. Rooma impeeriumi lagunemisel ladina keelest tekkinud algkeelega, millest arenesid omakorda näiteks portugali, hispaania ja prantsuse keel.

Teadaolevalt pole säilinud sellest ühtegi kirjalikku näidet. Chesire polnud avastust kirjeldades tagasihoidlik. "Pole liialdus öelda, et töö esindab ühte kõige tähtsamat avastust romaani lingivistikas," sõnas Cheshire. Tema analüüsi põhjal on tegu Dominikaani nunna Aragoni kuninganna Maria jaoks koostatud terviseteatmikuga.

Gordon Rugg tõi aga välja, et Cheshire ideed panid proovile juba esimesed koodimurdjad. Järelduste põhjal ei meenutaks taolise keele struktuur ühtegi Euroopa keelt.

"Näiteks näeb päris keeltes tihti kahest või kolmest sõnast koosnevaid fraase. Samuti järgivad käsikirjas sõnade pikkused binoomjaotust. Päris keeltes on see äärmiselt haruldane ja romaani keeltes ei näe seda üldse," viitas akadeemik. Viimaks on kummalisel kombel iga rea alguses olevad sõnad pikemad, kui selle lõpus paiknevad tähekombinatsioonid.

Sarnaselt oli töö suhtes kriitiline Lisa Fagin Davis, Ameerika Keskaja Akadeemia tegevjuht. "Ta järgib tüüpilist ringloogikat. Kõigepealt oletab ta tavaliselt sõna läheduses asuva pildi põhjal, mida see tähendada võiks ja otsib seejärel ükskõik kui paljudest keskaegsete romaani keelte sõnastikest sõnu, mis tema oletusega kokku sobivad. Seejärel saab ta väita, et leidiski seose romaani keelega," märkis Fagin Davis. Tulemuseks on mitmetest eri keeltest moodustuv sõnamosaiik, mis võib, kuid ei pruugi omada mingit reaalset tähendust.

Järgmise sammuna loodab tõlkida Gerard Cheshire terve teose ehk kõik 200 lehekülge. Gordonn Rugg soovitas aga järgmiste Voynichi käsikirja puudutavate artiklite lugemisel mängida allolevat bingot.

Uurimus ilmus ajakirjas Romance Studies.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: