Uuring: iga viies alla 3-aastane mudilane Eestis kasutab iga päev nutitelefoni ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lapsele nutiseadmete tutvustamises pole otseselt midagi halba, aga selleks, et nutiseadmed lapse arengut toetaksid, on vaja, et vanemad juhendaksid lapsi ja annaksid neile tagasisidet.
Lapsele nutiseadmete tutvustamises pole otseselt midagi halba, aga selleks, et nutiseadmed lapse arengut toetaksid, on vaja, et vanemad juhendaksid lapsi ja annaksid neile tagasisidet. Autor/allikas: Jelleke Vanooteghem / Unsplash

Nutiseadmetel on Eesti väikelaste elus järjest suurem osa. Kui alla ühe-aastastest lastest on nutiseadmetega kokku puutunud viiendik, siis kolmandaks eluaastaks juba üle poolte. Lapsevanemad kasutavad seadmeid laste meele lahutamiseks ja harimiseks, aga ka virtuaalse lapsehoidjana, selgub esimesest mudilaste digiharjumuste uuringust Ida-Euroopas.

Tallinna Ülikooli lektor Elyna Nevski ja Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak tegid 2014. aastal 400 lapsevanema hulgas ankeetuuringu, kelle lapsed olid kuni kolmeaastased. Uuringu tulemustest selgus, et väikelastel lubavad nutiseadmeid kasutada pooled Eesti pered. Lapsevanemad ulatavad nutiseadmed lastele varakult heas usus, et need õpivad uusi oskusi või omandavad uusi teadmisi. Igapäevaselt kasutab nutitelefoni kolmandik ja tahvelarvutit veerand alla kolmeaastastest lastest.

Suur osa vanematest, kes enda 0-3aastasel lapsel nutivahendeid kasutada lubavad, kasutab nutiseadet laste tähelepanu köitmiseks, et samal ajal tegeleda ise millegi muuga, näiteks koristamisega või lihtsalt hetkeks puhata. Lapsed kasutavad nutiseadmeid kodus, igal kolmandal juhul ka autos.

Mudilased kasutavad nutiseadmeid eelkõige meelelahutuslikel eesmärkidel, peamiselt multifilmide ja videote vaatamiseks. Peamiste lemmikutena toodi välja näiteks "Maša ja Karu", mängudest "Talking Tom" ning Toca Boca äpid. 0-3aastased väikelapsed oskavad vanemate abiga ka pilte vaadata ning Skype'i või Facetime'i vahendusel suhelda.

Kas väikelapsed ja nutiseadmed sobivad kokku?

Väikelaste ja nutiseadmete kasutamise heade ja halbade külgede osas puudub teadlastel praegu veel üksmeel. Mõned meediauurijad leiavad, et rakendused toetavad õppimist ning puutetundlikud ekraanid aitavad kaasa mängulisusele ja loovusele. Teised toovad vastupidi välja, et nutiseadmete varajane kasutus võib:

  • mõjutada aju normaalset arengut,
  • pidurdada sotsialiseerumisoskuste teket,
  • mõjutada kõne arengut;
  • tekitada käitumisprobleeme,
  • vähendada akadeemilist võimekust;
  • tekitada ebaregulaarse unerežiimi.

Ameerika lastearstide ühendus, näiteks, ei soovita seetõttu alla 2-aastastel üldse nutiseadmeid kasutada.

Pere kõige pisemad jäljendavad täiskasvanuid: mida rohkem ekraaniaega päevas on vanemal, seda rohkem võimaldavad nad seda ka lapsele. Mida positiivsemalt suhtub nutitelefonisse lapsevanem, seda tõenäolisemalt lubavad nad ka lapsel seda kasutada.

Lapsele nutiseadmete tutvustamises pole otseselt midagi halba, aga selleks, et nutiseadmed lapse arengut toetaksid, on vaja, et vanemad juhendaksid lapsi ja annaksid neile tagasisidet. On oluline, et vanemad aitaksid ka äppi või mängu valida. Nii saab valida eakohase ja hariva mängu.

Oluline on see, mis ekraanil toimub

Imikute ja väikelaste ekraaniaja puhul on keeruline mängulisi tegevusi arendavatest eristada. Väikelastele suunatud rakendused võib jagada kolme kategooriasse:

  1. instruktiivsed, mis on üles ehitatud matkimisele ja kordamisele;
  2. manipulatiivsed, mis on ette antud mängudisainiga ega vaja kognitiivsete võimete kasutamist;
  3. konstruktiivsed, mis lasevad lastel loomingulist lähenemist proovida.

Kuigi lapsevanemad pakuvad enda arvates harivat sisu, oli Nevski ja Siibaku uuringule vastajate lemmikute seas edasiviiva ehk arendava sisuga rakendusi kõige vähem. Samuti polnud enamik lemmikuteks kujunenud äppide seast mõeldud nii väikestele lastele.

Ka Eestis tehtud uuringust joonistus välja ohtlik tendents, mida teadlased on varemgi rõhutanud: mõni vanem on oma laste oskusest nutiseadmetega ümber käia nii võlutud, et peab oma lapsi piisavalt targaks, et ise nauditavat sisu leida. Väikelapsed kasutavad aga jäljendamise oskust ning ei oska tarbitavat sisu analüüsida.

Peredes, kus vanemad on seadnud kindla ekraaniaja piirangu, kasutavad lapsed nutiseadmeid tihedamini. Pooled vanematest, kes oma lastele nutiseadmeid kasutada annavad, ütlesid et küsivad mängu ajal küsimusi ja suunavad last; sama paljud juhivad lapse tähelepanu ekraanil toimuvale. Tegevuste tagasisidestamine ja seadme koos lapsega kasutamine polnud nii levinud.

Vanemad võtavad oma laste juhendamist tõsiselt ning kasutavad laste suhte juhtimisel nutiseadmetega mitmeid strateegiaid. Selgus, et paljud lapsevanemad vajaks aga ise eelnevat juhendamist teemal, milline äpp on arendav ja õpetlik ning millal nutiseade lihtsalt käest panna.

Uuring ilmus ajakirjas Early Years. Siinse populaarteaduslik artikli kirjutas Tartu Ülikooli magistrant Maia Klaassen kursusel Andmete esitamine ja tõlgendamine.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: