New Yorgi ülikoolis äri ja ettevõtluse valdkonnas professorina töötav Scott Galloway avaldas aastakümnete pikkuse tehnoloogiasektori kogemuse põhjal nähtuse põhjustest raamatu. Raamatul on ähvardavalt tagasihoidlik pealkiri "The Four" ehk "neli" või "nelik". Kui aastaajad kõrvale jätta, siis suudab pea igaüks umbes minutiga need neli välja mõtelda. Neil on kaasaegsele elukorraldusele ja selle kaudu meie teadvusele sedavõrd oluline roll.

Vanuse järjekorras on Apple, Amazon, Google ja Facebook igas mõttes suured. Järgnevale kaasa mõeldes tasub taustal hoida seda, kui kiiresti mainitud nelik oma tembuga hakkama on saanud. Ainukese vanemana on siin Apple, mis sündis enam-vähem 40 aastat tagasi, Amazoni ja seejärel Google 1990. aastate keskel tekkimisest on tänaseni kulunud paarikümmend aastat ja Facebookil on selja taga kuraditosin sünnipäeva.

Nende nelja ettevõtte 2,8 triljoni dollari suurune väärtus trumpaks Nasdaqi börsil 2001. aastal kaubeldud firmade koguväärtust. Pelgalt Amazon üksi on väärt rohkem kui suured USA kaubamajaketid kokkupanduna. Reklaami vahendamisega tegelevad Facebook ning Google on rohkem väärt kui maailma viis juhtivat reklaamifirmat isegi juhul, kui lisada neile viis suurimat meediaettevõtet Disneyst Time Warnerini.

Lisades mainitutele veel viis kõige suuremat telefoni- ja internetiteenust pakkuvat sideettevõtet, saadakse kokku 90 protsenti Facebooki ja Google tänasest väärtusest. Need 15 võrdluseks toodud firmat olid turul varem ja omasid seega samade teenuste pakkumisel suuremat kogemust. Ometi tegid uustulnukad neile ära. Seejuures pole nende tuuseldamine sugugi lõppenud.

Võidu mehhanismi sisust saab aimu tööjõu tootlikkuse kaudu. Reklaamitööstuse turg on enam-vähem konstantne. Ööpäevale reklaamide kogemiseks aega juurde ei anta ja meediaruum on kuulutusest niigi pilgeni punnis. Järelikult tähendab uue tegija lisandumine koogi ümberjagamist. Lihtsamalt öeldes peab keegi oma kooki loovutama. 2017. aastal suurendasid Google ja Facebook oma turuosa 29 miljardi dollari võrra, luues selleks paarkümmend tuhat uut töökohta.

Viis suurimat reklaamivahendajat, kellelt see osa ära võeti, vajasid taolise käibega masinasse 219 000 töötajat, kellest peaks nüüd koju minema 199 000. Mainitud duo juures said tööd paarkümmend õnnelikku graafilist disainerit, turundajat ja reklaamikirjanikku. Google ja Facebook vajavad kümne miljoni dollarilise käibe jaoks alla kümne töötaja, kui traditsioonilised reklaamiettevõtted vajavad üle saja töötaja.

Nähtusel on uute innovaatiliste ettevõtete kadumisele huvitav, et mitte öelda jahmatav mõju. Mõtle, kuhu kavatsed oma nutikast ideest sündinud ettevõttega jõuda? Ükskõik kui idealistlik sa ka poleks, väga suure tõenäosusega, tõenäoliselt isegi ainukeseks eksistentsiaalseks teeks on olla üles ostetud nelikusse kuuluva ettevõtte poolt.

Vaevalt, et kavatsed või suudad nendega konkureerida, kui lihtsam on elada nende tõhusas omanduses. Scott Galloway märgib, et USA börsil kaubeldavate ettevõtete arv on paarikümne aastaga vähenenud poole võrra. Miks peaks sinusse börsil keegi uskuma, kui suured pole sind tahtnud? Börsile minekuga kapitali juurde hankida oleks õigustatud kui loodad kasvada uueks Google’ks.

Scott Galloway küsib, mis on majanduse mõte? Ja vastab, et selleks on alati olnud keskklassi loomine ja nende elu edendamine. Keskklass on omakorda kõige suurem hüvede looja ja sotsiaalse arengu mootor, muu hulgas tänase tehnoloogilise ajastu ehitaja. Paraku tabab suure neliku edu just keskklassi, kui nad ise saavad hakkama kümme korda väiksema tööjõuga ja suretavad samal ajal valdkonnas konkureerivat ettevõtlust. Seejuures maksvad neli suurt oma tuludelt kõige vähem makse, sest tänu suurusele saavad nad tingimusi dikteerida. Amazonile on antud isegi vähemalt ühes osariigis vabadus ise määrata, kuidas nad kohalikele makse annetavad.

Sündimas on majandus, milles "võitja saab kõik endale", seda nii ettevõtete kui kainimestena. Selle tulemusena jaguneb ühiskond kaheks: need, kes on nimetatud nelikuga, ja need, kes on ilma. Jättes kõrvale Euroopat tabanud sõja mõju ja vaadates ameeriklasi, siis on kirjeldatud efekti süvenemise sümptomiks tänaste USA kolmekümneste elu kehvemas seisus, kui oli nende vanemate oma samas elujärgus.

Täna elavatel inimene on väga väike lootus saada miljonäriks. Harvaks õnnistuseks ja lootuseks on pääseda neliku paati.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".