Jaapanis inimesi rongiga Tokyost Tsukubasse sõidutava ekspressliini haldaja vabandas klientide ees, sest ei pidanud ajaplaanist kinni. Patu suuruseks mõõdeti täpselt 20 sekundit. Kuigi teenuse osutaja reisijatelt ühtegi etteheidet ei saanud, tuleb ju vigu tunnistada. Ent mis väärtus võib olla paarikümnel sekundil? Võib-olla on väärtus teadmises, et arvestatakse sekunditega, täpsemalt kliendi sekunditega.

Sekundid loevad. USA suurim kaubamajakett Walmart püüab online-kaubanduse pealetungiga võisteldes muuta ostlemist päris kauplustes võimalikult ajatõhusaks. Üheks arvuti kaudu ostu sooritamise eeliseks peetakse just aja kokkuhoiuga seotud mugavust. Walmart leidis kaupade tagastamise arvelt huvitava koha kokkuhoiuks.

Tavaliselt peab ostja sobimatuks osutunud kauba tagastamiseks suhtlema vastava töötajaga. Vahest enne seda seisma isegi järjekorras. Uus kord näeb ette, et kauba ostja registreerib telefonirakendusega oma toote koodi ja poetab selle poes asuvasse kasti. Põhimõtteliselt võib seda teha isegi kohe kassast väljudes. Samal hetkel tagastatakse raha ostja kontole. Võrreldes varasema tagastusprotsessiga kulub aega kõigest 35 sekundit. Kokkuhoid elust missugune?

Paistab, et kiirustamise teema või selle väärtustamine on muutumas konkurentsis moekaks. Juba niigi mugava ostlemisega traditsioonilistele poodnikele tasuta peavalu tekitav Amazon otsustas teha sarnase lahenduse koostöös ühe teise poeketiga. Sisult on lahendus suuresti sama. Klient toob sobimatuks peetud toote partnerpoodi, kust see toimetatakse siis tasuta Amazonini.

Seepeale otsustas Walmart oma pakkumist veelgi radikaalsemalt optimeerida, lubades kauba tagastamissooviga klientidel see endale jätta. Tee vaid telefoniga klõps tagastatava toote peal ja viska see siis oma prügikasti või... pane kappi? Walmarti ei paista see viimane variant väga häirivat, sest paljud tagastatavad kaubad jõuaks nagunii prügikasti.

Traditsiooniliselt koguneks prügi Walmarti juures. Näiteks pakist välja võetud kosmeetika, lõhutud pakendiga riknevad tooted või kodukeemia jmt. Kaubamajakett teab arvestada mõningase pettusega, mille võimalikku mõju kavatseb see kontrolli all hoida infotehnoloogia abil. Firma loodab tekkiva mugavuse abil käibe kasvust kulud tasa teha. See paistab õnnestuvat, kuna ettevõtte aktsiaväärtus on viimasel ajal kasvanud 40 protsenti. Samal ajal on teiste suurte ja tuntud poekettide väärtus 40–60 protsenti langenud.

Väljakutse on tõsine. USA-s moodustasid eelmisel aastal pankrotti läinud ettevõtetest pea kolmandiku erinevad jaekaubandusfirmad. Uksed sulges või pankroti kuulutas 50 sealsel turul tuntud jaemüüjat. 2017. aastat peetakse seetõttu jaekaubanduses rekordiliselt halvaks aastaks. Kahjude suuruseks hinnatakse 5,7 miljardit dollarit. Paraku läheb jaekaubanduse olukord alanud aastal veelgi kehvemaks. Valdkonna olukorda analüüsinud reitinguagentuuri Fitchi hinnangul on alanud aastal kahjud veerandi võrra suuremad ja ulatuvad seitse miljardi dollarit.

Tõenäoliselt tuleneb osa kahjumist hetkel tehtud pingutustest, millega püüavad traditsiooniliste poodide pidajad online-maailmasse kadunud kliente enda juurde tagasi meelitada. Muu hulgas pakkudes Walmarti moodi mugavusi ja lootes, et sellest on abi. Kliendile peaks olukord pakkuma rõõmsat, vahest ka segadust külvavat vaatemängu, sest kaubanduses püütakse leiutada klientide meelitamiseks kõikvõimalikke uudseid viise. Üha rohkem räägitakse poodlemise hübriidsetest vormidest, poepidamine kombineerub millegi muuga ja loomulikult otsitakse abi tärkavatest tehnoloogiatest, sealhulgas virtuaalreaalsusest, millega tahetakse ostukogemust avardada.

Taolisi ideid kokku lugedes võibki tekkida optimistlik tunne. Kardetavalt võib see osutuda lõksuks, milles muudetakse kehvale olukorrale raha lisades halba seisu ainult kulukamaks. Trikke tehes võib pood muutuda huvitavamaks paigaks, aga kuivõrd kajastub see kassasse jäetud rahana, jääb oletuseks.

Peamine rõõmustaja kurvas mängus ja samas kurjajuur on Amazon. Ka nemad kasutavad tehnoloogiate tööriistakasti klientide teenindamise edendamiseks. Lisaks ka prisket rahakotti parimate konkurentide ülesostmiseks. Vaatlejad ennustavad, et vähemalt USA kaubanduses kujunevad lähiajal mängureeglite dikteerijateks kaks ettevõtet – Walmart ja Amazon.

Sekundite lugemise juurde tagasi tulles, Matteli andmetel müüakse sekundis kolm Barbie nukku. Rongigraafiku 20 sekundi sees seega 60 kallist mänguasja. Aeg on raha ja sekundite hind kasvab!

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".