Raamatukogudest saab raamatuid. Raamatutest omakorda saab midagi teada. Raamatud on inimeste kirjutatud ja peegeldava nende maailma. 21. sajandi vahetuse paiku tulid mõned taanlased mõttele, et raamatukogust võiks saada ka päris inimesi. Selle asemel, et lugeda võiks ju suhelda. Sündis esimene Human Library, millest sai peagi rahvusvaheline liikumine. Tänaseks pakutakse mõnes inimeseks olemise valdkonnas pädeva eksemplari laenutamise võimalust juba 60 riigis. Inimest, kes on ülekaaluline, seksuaalvähemuse esindaja, võõramaalane, autist või lihtsalt bussijuht, saab tarbida informatiivsel eesmärgil kohapeal.

Antud näitest võib üldistuse korras esile tuua meie võime näha eseme või isiku taga omaette kaupa või teenust. Siin ei tasu mõelda halvustavalt ega alavääristavalt, vaid hoopiski võtmes, et sel moel märkame pakendist ja selle käsitlemisest eraldiseisvat väärtust. Samamoodi suhtume ju raamatutesse. Meid ei huvita tolmused lehed ega räsitud kaas, vaid lugu või muu hüve, mida lugedes saame.

Mine tea, kas Amazoni asutaja mõtles samamoodi, kui ta internetis raamatute müügiga alustas. Äri alguses olid raamatud laos seisvad paberist ja kartongist esemed. Selline oli ainsam arusaam raamatu olemusest. Toona ei paistnud Amazoni tegevus eristuvat tavapärastest raamatupoodidest muu poolest, kui ekraani kaudu toimuva ostu-müügi tehingu näol. Kuid see samm peitis olulist murrangut. Müüjal ei pidanud raamatut olema. Ta müüs lubadust. Seetõttu polnud tal vaja teha liigseid kulutusi laopinnale. Vajaliku tellimuse sai täita vastavat tellimusele kirjastaja või isegi konkurendi laost raamatute hankimisega.

Järgmiseks kaotas Amazon sellegi sammu ja muutis raamatud elektrooniliseks failiks, mille põhjal trükkis küsitud raamatust eksemplari vastavalt tellimusele. Loomuliku arenguna asus ettevõte müüma raamatute digitaalseid koopiaid. Seetõttu sai ta pakkuda konkurentsitult suurimat valikut ja hoida transpordikulud miinimumis.

Tõhus müügisüsteem haaras endasse üha suurema kaubavaliku, laastades samal ajal tuhandete traditsiooniliste poepidajate ärisid. Muudatuse valust tingitud pahameeles süüdistavad ühed Amazoni äri südametuses ja monopolismis, kui viimane heidab süüdistajatele ette lootusetut vanamoodsust. Tõenäoliselt peaks vaatama mõlemad hoopiski halastamatu kliendi poole, kes tahab alati rohkem ja odavamalt. Tagatagu talle seda ükskõik kuidas.

See toob meid Amazoni järgmiste ohvrite teema juurde. Ka siin on oluline näha soovitavat hüve eraldi selle pakendamisest ja käitlemisest. Inimestel on ju palju soove. Kui näiteks raamatutest soovitakse saada teiste inimeste kogemusi, osutab Human Library, et sama võib saada pakendatuna päris inimestesse.

Samuti soovivad inimesed, et nende kodud oleksid puhtad. Kui ise ei korista, võiks teha seda keegi teine. Enamasti pöördutakse selleks puhastusteenust pakkuva ettevõtte poole. USA-s hinnatakse kodude hooldamise äri iga-aastaseks turumahuks 16 miljardit dollarit.

Kuid miks peaks võrdlema erinevate firmade puhastusteenuseid, kui selle võiks osta samast kohast kasvõi koos raamatute ja kohviubadega. Suure ja võimsa firmana saab Amazon kontrollida, keda ta teenust pakkuma lubab. Firma saab koorida endale parimad tänu ainukordselt pikale ja tõhusale letile, mille taga seisab miljoneid kliente. Klientidele meeldib ettevõtte garantii ja soodne hind.

Seega õnnestub Amazonil vanamoodsatest ettevõtetest isoleerida puhastusteenuse pakkujad sarnaselt Uberi taksoteenusele viisil, et firma peaks neile midagi garanteerima ega ise midagi omama. Kodust alustavatel teenusepakkujatel oleks raske jääda väiksematesse madalama tõhususega investeeringute koormusega ettevõtetesse.

Nende kaudu oleks teenuse hind kallim. Amazon võib sarnaselt raamatute trükkimisele optimeerida puhatustöödeks vajaliku taristu ja hoida hinna ikkagi odavama. Amazon asus müüma puhastusteenust nagu raamatuid. Kui tellimus olemas, leiab pikast pakkujate järjekorrast küsitud koristajad.

Tulevikus võib Amazon kodud üle võtta, sest tarnib juba täna sinna kõiki eluks vajalikke kaupu. Paljudel juhtudel omab see ka õigust välisukse avamiseks, et tellitud kaup võimalikult kiiresti tööpäeva ajal kodudesse laiali vedada. Järgmiseks hoiab sama ettevõte kodud puhtana ja lõpuks pakubki lihtsalt elamise teenust.

Tegelikult on see ju ainuke põhjus, miks maailma sünnitakse. Kodu ja asjade omamine seda ei ole. Tulevikus võid saada Amazonist endale ka pere vastavalt soovitud suurusele. Kui nõudlus kuninganna Elisabethi järele kasvab, kloonitakse teda juurde.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".