Täpselt aasta tagasi käis uudistest läbi Facebooki krüptoraha Libra puudutanud pereheitmine. Esmalt taustast, 2019. aasta suvel avalikustas Facebook idee luua oma raha. Paari miljardi virtuaalse elanikuga keskkond oleks oma rahaga sõjaväe puudumise kõrvale jättes üha rohkem riigi moodi. Samas kasutatakse viimastel aastatel rahvusvahelises poliitikas Facebooki relvana vaenulike riikide ja ebamugavate indiviidide vastu. Selles mõttes on tavalise firma käsitlusest väljakasvanud Facebookil olemas veretud relvad.

Militaarsel teemal pikemalt jätkamata olgu veel lisatud, et riigi suveräänsuses on oluline kaitsevõime. Siin on Facebook suhteliselt nõrk.

See toob tagasi aastataguse uudise juurde. Esialgu liitus uue raha ideega mitmeid suuri tegijaid nagu Visa, Mastercard, eBay, Paypal jne. Lõppenud 2020. aasta suveks pidi raha teoks saama. Suveks pidanuks konsortsiumisse kuuluma vähemalt 100 valitud ja olulise mõjuga liiget. Aasta eest oli 14. oktoobrile planeeritud Libra nõukogu esimene istung. Oli see suvega lõppenud eufooria või midagi muud, aga oktoobris teatasid mitmed esialgsed liitujad, et nad pole enam huvitatud.

Lahkujate seas olid juba nimetatud maailmanimed ja mitmed suurtel turgudel maksete vahendajatest ettevõtted. Kellegi kohta poleks saanud öelda midagi nõrkuse või arguse suunal, sest Libra platvormiga liitujatele kehtisid karmid nõuded. Näiteks pidi ettevõte olema USA börsil väärt vähemalt miljard dollarit või omama bilansis varadena poolt miljardit dollarit ning lisaks teenindama aastas vähemalt 20 miljonit klienti ja kuuluma oma valdkonnas maailmas saja parema hulka.

Taganemise võimalikest põhjustest mainiti ebakindlust seoses ees oodatavate seadusandlike takistustega. Polnud raske ennustada, et riikidele ei meeldi, kui keegi tuleb imeliku raha lisamise teemaga kõigutama majanduspoliitiliselt õrna tasakaalu. Tagasilöökidest hoolimata oli Libra meeskonda jäänud raha ja ärimaailma eliidist toetajaskond optimistlik. Tuttavate nimedena kulusid nende sekka Spotify, Uber, Lyft ja Vodafone.

Sellel suvel veel Librat kasutuses polnud. Võib-olla jääbki asi katki, sest just äsja ilmus uudis maailma suuri majandusi koondava G7 Librat tõrjuvast seisukohast. G7 rahandusministrite ja keskpanga juhtide avalduses välditi Librat eraldi nimeliselt mainimast. Maailma köögipoolel tehakse kõikide suurtega ainulaadset koostööd, mistõttu seal tegutsejatel ei ole kombeks kedagi otse rünnata ja räägitakse rohkem põhimõtete keeles.

Värske põhimõtte järgi ei tohiks Libra sarnase ideedega nn Stablecoins raha enne kasutusele võtta, kuni selle loomise käigus pole piisavalt selgitatud ega arvestatud kõikvõimalike seaduslike, reguleerivate ja järelevalve nõuete ning standarditega.

Stablecoins on märksõna, millega tähistatakse mõne pärisrahaga nagu dollar või sellistest valuutadest koosneva korviga üks-ühele seotud küberraha. Libra kavatseti siduda mitme valuutakorviga, et sel moel oleks tagatud maksevahendile stabiilsus. Eesmärk oli vältida näiteks Bitcoini saatust, mis muutus spekulatsiooniobjektiks, mitte maksevahendiks.

Facebooki ja teiste infopõhiste teenusepakkujate jaoks oleks stabiilne raha kasulik ja võimaldaks tegutseda suurel turul väikeste kasumimarginaalidega, kartmata päris raha väärtust tagava riigi tegutsemisest tulenevat väärtuse kõikumist negatiivsele, kahjumlikule territooriumile. Väärtuse pöörane kõikumine on üks põhjuseid, miks peetakse Bitcoini kehvapoolseks maksevahendiks. Väärtuse kõikumisest kaotajaks võib osutuda nii müüja kui ka ostja.

Võimalik, et G7 hoiatavas avalduses peeti osaliselt just viimast silmas, kuna lisaks reeglite teemale märgiti uue digitaalse raha kasutuse teise olulise takistusena vajadust kaitsta tarbijaid, tagada kasutajate privaatsus koos küberturvalisusega. Loomulikult märgiti ära maksustamise teema ja oht riikide majanduslikule stabiilsusele.

Suures pildis kajastab G7 märgukiri konkurendi märkamist. Suurte IT-firmade olemus ei mahu enam ammu arusaama ettevõttest, isegi mitte rahvusvaheliste kontserni mõistesse. Põhjus seisneb nende toodete omapäras. Nende kasutamisega loovutatakse riikliku suveräänsust üks kodanik korraga, kuni ühel päeval on riigi läbirääkimispartneriks tema alamate üle võimu omav ettevõte.

Nii pole teada, mida käesolev G7 deklaratsioon tähendab olukorras, kui Facebook otsustab Libra ühepoolselt kasutusele võtta. Keegi ei küsinud luba Bitcoini loomiseks. Kas Facebook peaks kuulama osapooli, kes nagunii ei taha, et neil oleks oma raha?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".