Facebooki krüptoraha loomine läheb üle kivide ja kändude ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Libra organisatsiooni poole on pöördunud 1500 koostööhuvilist organisatsiooni, milledest 180 vastavad liikmestaatuse nõuetele.
Libra organisatsiooni poole on pöördunud 1500 koostööhuvilist organisatsiooni, milledest 180 vastavad liikmestaatuse nõuetele. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Dado Ruvic

Läinud nädalal teatasid mitmed suurettevõtted eesotsas Visa ja Mastercard, et loobuvad Facebooki üleilmse krüptoraha projektis osalemisest. Huvi uue maksevahendi vastu aga kasvab, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Suve esimestel päevadel tutvustas Facebook ideed luua oma krüptoraha. Esialgset sihti tähistanud Globalcoin asendati hiljem sõbralikumalt kõlava "Libraga". Ideel oli jumet. Oma raha võimaldaks sotsiaalvõrgustiku kasutajate argiste ülekannete vahendamise kõrval luua iseseisev ja rahvusvaheline paari miljardi kasutajaga rahasüsteem. Tegu oli loogilise instinktiivse sammuga oma majandusliku ökosüsteemiga impeeriumi täiuslikkuse suunas.

Idee tundus paljudele huvitav. Liitujate seas olid Visa, Mastercard, eBay, Paypal, viimase konkurent Stripe jne. Visiooni järgi pidanuks 2020. aasta suvele planeeritud raha kasutuselevõtu päevaks kuuluma konsortsiumisse vähealt 100 liiget.

Esimene Libra nõukogu suurkoosolek toimus 14. oktoobril. Oktoobri alguses üllatas aga Paypal teatega, et nemad loobuvad Libraga koostööst ja keskenduvad oma äriplaani eesmärkide täitmisele. Vihanoote koostöö lõpetamise teatesse ega hilisematesse kommentaaridesse ei peidetud. Facebookile sooviti head teed ja loodeti kunagi tulevikus uuesti kohtuda. Ometi pidi lahkumiseks ju mingi põhjus olema. Ajakirjanduses räägiti kasvavast rahutusest seoses kuhjuvate seadusandlike takistustega.

Krüptoraha Bitcoin tekitas riikide keskpankades teatud ärevust, aga sellest ei saanud toimivat maksevahendit. Facebooki haardega organisatsiooni oma raha loomise algatus viis tähelepanu uuele tasemele ja mitmetes riikides hoiatati ootava ohu eest. Füüsiliselt asub Libra organisatsioon Šveitsis. Asukoht end rahanduse mõttes ajalooliselt maailma tabanud tormidest isoleerinud saareriigis on aimatavalt valitud just seadustest tulenevatel põhjustel. Ent sügisel teatas ka Šveitsi keskpank, et neile teeb Libra muret.

Arvestades, kui kirju oli maailma riikide ja organisatsioonide reaktsioon Bitcoinile ja sellele järgnenud krüptorahade buumile, kuulub Libra idee kindlasti väga raskelt saavutatavate eesmärkide hulka. Sellele viitas ka Libra liidu kommunikatsioonijuht Dante Disparte kommenteerides Paypali lahkumist, kui rääkis pigem raskest teest, mida läbides võimestatakse seni finantsteenuste nappuses kannatanud miljardeid inimesi. Oluline ongi teekond, mitte lõppeesmärk, märkis Disparte ja väljendas Paypali nõrkusehoo pärast kahetsust.

Möödus umbes nädal ja Libra tegijaid tabas järgmine uudis lahkujatest. Loobumisest teatasid Visa, Mastercard, Stripe, eBay ja Brasiilias oluline ülekannete vahendaja Mercado Pago. Visa teatas enne suure nõukogu kokkukutsumist, et seekord nad siiski loobuvad osalemast ja reserveerivad õiguse otsustada liitumise üle kunagi hiljem, sõltuvalt sellest, kuidas saab Libra liit hakkama erinevate seadusandlike takistustega.

Teiste lahkujate kommentaarid koosnesid sarnasest, seadusandluse karile jooksmise kartust peegeldavatest sõnumitest. Suurtest ja tuntud nimedest lahkus seega vahetult enne nõukogu istungit seitse liiget.

Vastupidiselt oodatud mornile meeleolule teatas Libra organisatsioon eelmisel nädalal toimunud esimese suure kokkusaamise ajal, et nende poole on pöördunud koguni 1500 koostööhuvilist organisatsiooni, millest vastavad 180 liikmestaatuse nõuetele. Nõueteks on omada USA börsil vähemalt miljardi dollari väärtust või bilansis varadena poolt miljardit dollarit, teenindada aastas vähemalt 20 miljonit klienti ja kuuluda oma valdkonnas saja parema hulka.

Avalikkusele tuntumatest täidavad need nõuded näiteks Spotify, Uber, Lyft ja Vodafone. Mainitute kõrval organisatsiooni alles jäänud natuke üle paarikümne liikme allkirjastasid Libra põhikirja ja arutasid, kas siduda uus raha USA dollariga. Algupärane idee nägi ette aheldada Libra väärtus rahvusvahelise valuutade korviga. Dollari teema tõstatus seoses kartusega sattuda selle konkurendiks, tekitades uusi vastaseid USA-st. Otsustati jääda siiski esialgse plaani juurde.

Uue raha teel võidakse peagi kohtuda huvitava konkurendiga. Libra idee väljakuulutamise järel elavnes Hiina valitsuse sularaha asendamise aktsioon. Selleõpplahendusena nähakse samuti digitaalset raha. Erinevalt Bitcoini taolisest anonüümsest krüptorahast püüavad hiinlased luua riigiraha, millega oleks näha kõikide alamate ostutehingud, talletused jmt. Hiinlased ei lase Librat oma riiki, aga neile teeb muret, kui Libra muudab rahanduse maailma ja muutub edu korral keskpankadest sõltumatuks domineerivaks maksevahendiks.

Järelikult peavad nad Librast ette jõudma. Kusjuures suures pildis polegi oluline, kas nad õnnestuvad. Pelgalt juba Hiina ja Facebooki suuruste tegijate pingutuste tulemusel sillutatakse teed uuele maksete korralduse tehnoloogial. Varem või hiljem asendub praegune raha millegi sügavalt teistsugusega.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: