Ununenud parool hoiab bitcoini omanikke ratsa rikastumast

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Bitcoin pole rohkem väärt kui kõikide dilemmade tulemus ning maailmas on palju ahneid ja arglikke. Autor/allikas: André François McKenzie/Unsplash

Viimasel kuul on saanud mõnedki aastate eest bitcoine hankinud inimesed mitte midagi tehes miljonärideks. Paraku on neist paljud unustatud vahepeal oma rahakoti parooli, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Tuntud filmis leiab aset järgmine stseen (video). Ekraanil on kaks meest. Üks neist on võõras külaline ja teine liivatolmust uhutud nimeta kohas konutava kütusetankla närtsinud pidaja. Pärast lühikest vestlust võlgnevuse suurusest viskab külaline õhku tasuks mõeldud mündi ja kui raha maandub letile, asetab sellele käe ning pakub valida "kulli" või "kirja" vahel. Ühtlasi küsib ta, kas tanklapidajale meenub, mis on tema senises elus olnud mündiviskamisega kaasnenud suurim kaotus.

Vanamehele tuleb ettepanek ootamatuna ja talle ei meenu midagi. Külaline käib aga peale ja tõdeb, et ta võiks ka ise tema eest arvata, aga see poleks aus. Tanklapidaja püüab veel taganeda, öeldes, et tema pole ju millegi peale kihla vedanud. Külaline väidab vastu, et tegelikult on ta panustanud kõikidel oma elupäevadel, aga ta lihtsalt ei teadnud. Lõpuks küsib ta, kas mees teab, mis aasta on mündile vermitud.

Võõras katkestab teadmatuses ebalemise: "1958! See münt on reisinud 22 aastat, et siia jõuda. Nüüd on see kohal ja see saab olla kas "kull" või "kiri". Sina pead ütlema kumb ja sul on võimalus kõik võita." Kohmetu tanklapidaja annab lõpuks järgi ja pakub "kiri". Võõras kergitab käe ja naeratab. Mündil on "kiri". Külaline astub letist eemale ja tanklapidaja võtab mündi. Enne kui jõuab selle taskusse libistada, jõuab võõras hoiatada – "Ära pane seda taskusse! See on sinu õnnemünt!"

Katkend on filmist "No Country For Old Men", milles meie loo võõras tapab kõik ülejäänud mündi valijad. Nemadki olid kõik oma elupäevad teadmatult just sellele mündile panustanud ja reisinud just sellesse hetke, et valida "kulli" või "kirja" vahel. Erinevalt kõikidest elatud päevade otsustest tegid nemad lõpuks saatuslikult vale valiku. Varasem õnn sai otsa. Lugu meenub seoses Bitcoini seiklustega.

Kes on Bitcoiniga kaua elanud, peaksid olema tänase päeva üle õnnelikud. Kübermündi väärtus ületas hiljuti 40 000 dollari piiri. Mis saab edasi? Vaadake filmi või siis lugege Stefan Thomase säutsuvoogu. IT-insenerina töötav Stefan tegi kümne aasta eest video, millel kirjeldas küberraha põhimõtet. Talle maksti töötasuna 7 002 bitcoini. Toona polnud neil erilist väärtust. Ta pani nähtamatu ja tundmatu vääringu virtuaalsesse tengelpunga ja unustas.

Praegu on virtuaalse rahakoti sisu väärt 240 miljonit dollarit. Stefan ei teadnud, et kõik need aastad panustas kihlveole, mis tõid ta lõpliku valiku tegemise päeva. Näiliselt polekski midagi valida. Ta peaks sisestama rahalaeka avava koodi. Seda ta paraku ei mäleta. Stefan proovis kaheksat erinevat kombinatsiooni, kuid ebaõnnestunult. Nüüd on alles veel kaks. Eksides läheb raha pöördumatult lukku. Mida sina teeksid?

Stefan on filmikatkes saatusliku valiku ees seisnud tegelasest rahulikum ja filosoofilisem. Suure ja peaaegu käega katsutava õnne kiuste on ta küberrahas pettunud. Talle tundub isepangandus võõristava mõttena. Põhimõtteliselt on kõik küberraha omanikud ise pangapidajad. Mõnedel on isegi investeerimisosakonnaga pank, ülejäänud lihtsalt valvavad oma hoidlat. Stefan märgib, et pangad eksisteerivad, kuna teevad inimeste eest panganduse tegevusi. Ta küsib, kui paljud valmistavad endale ise kingi.

Ent ikkagi – mida teha? Stefan arvas, et võtab aja maha ja magab korralikult. Siis mõtleb värske peaga uue võtmesõna meenutava strateegia peale. Kui seegi ebaõnnestub, langeb oodatavalt uuesti masendusse. Oleks ta filmis, siis sellist võimalust poleks. Teisalt pole ajal tähtsust. Selle võiks lahendusest välja jätta. Ajalise otsuse ees seistakse iga kord. Üks võimalus on siiski veel olemas ja see nõuab aega.

Stanfordi Ülikooli juures tegutseb uue põlvkonna tehnoloogiate uurimise, koolitamise ja nõustamiskeskus Interneti Observatoorium. Seal töötab varasemalt Facebookis küberturvalisuse eest vastutanud Alex Stamos. Stamos pakkus, et suudab Stefani virtuaalse rahalaeka lahti muukida. Tal kulub selleks umbes pool aastat.

Vaevatasuks küsib kümme protsenti rahakoti sisust. Stefanile avanes uus ja teistmoodi otsustamise koht. Seekord meenub filmis olukord, milles külaline pakub, et ta arvab ise. Siin oleks selleks Alex Stamos. Isegi surma esindajana tajub filmi mõrtsukas aga vastutust ja loobub, sest peab sekkumist teise mehe võimalusse ebaausaks.

Stefan otsustas usaldada võimaliku rikastumisvõimaluse siiski Stamose kätte. Isegi kui viimane leiab tee rahani, kulub aega. Bitcoin on aja jooksul väärtust võitnud ja sama pööraselt kaotanud. Kõik küberraha omanikud seisavad ju dilemma ees, kas hoida või müüa, kas valida "kull" või "kiri".

Bitcoin pole rohkem väärt kui kõikide dilemmade tulemus. Maailmas on palju ahneid ja arglikke.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: