Iraan süüdistab elektrikatkestustes Bitcoini
Väidetavalt kimbutab Bitcoini kõrgustesse kerkinud hinna tõttu Iraani rohkem elektrikatkestusi kui tavaliselt. Teisalt annaks Bitcoini abil vähendada maailma tabanud ülekaalulisuse epideemiat, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Elu Iraani Islamivabariigis on küll inimeste poolt korraldatud, aga kõrgeim võim ei ole inimeste käes. Riigikord on teokraatia. Võimuhierarhia, mille kõrgeimal astmel on maalastest eristuv jumalik olevus, kes vahendab valitud inimeste kaudu riigi alamatele suuniseid õige ja vale eristamiseks.
Viimased rohkem kui paarkümmend aastat on usaldusisiku rollis olnud üks ja sama ülim liider. Taevalik lähedus ei ole inimesi kuigi palju muutnud. Nende vajadused ja käitumine on äravahetamiseni sarnane kõikide teiste maalastega, sõltumata riigikorrast või asukohast. Üks eriti äratuntavaks siduvaks omaduseks on saamahimu.
Ajale kohaselt reedab seda suhtumine küberrahasse. Vahepeal pettumusorus konutanud Bitcoini väärtus kasvas umbes aastaga mitmekordseks. Asjaolu ei jäänud iraanlastele märkamata. Riigis on viimasel ajal aset leidnud mitmeid suuri voolukatkestusi. Elektrivarustuse häired on seal levinud, kuid nüüd võib näha uut lainet. Elektrivõrguhaldajad süüdistavad küberraha kaevandavaid arvutiparke. Nende energiakasutus kasvas koos virtuaalse valuuta väärtusega. Samal ajal kannatab elektrita jäänud elanikkond.
Olukorra leevendamiseks lülitati vooluvõrgust lahti mitmeid suuri arvutifarme. Need on olnud lihtsad sihtmärgid, kuna peavad alluma riiklikele regulatsioonidele ja end registreerima. Ümberöelduna, ka riik teenib kaevandamiselt kasu. Iraani valitsus kahtlustab, et lisandunud on arvukalt väiksemaid ja metsikuid kaevandajaid. Juhul kui nendega midagi ette ei võeta, kasvab elektrikatkestuste risk ja oht riiklikule julgeolekule.
Küberrahaga rikastumise nimel ohverdatakse heaolu kogu maailmas. Ajakirjas Nature Climate Change hinnati viimase hinnaralli järel, et pelgalt Bitcoini kaevandamise elektrivajaduse põhjustatud saaste emissioon võib kergitada vähem kui 30 aastaga globaalset soojenemist kahe kraadi peale. Iraan pole seega kurioosum, selleks on inimesed.
Antud asjaolu ei tohiks olla üllatus. Võiks ka mõelda nii, et inimene soovib rohkem raha enda energiaga varustamiseks. Piltlikult öeldes toidu ostmiseks ja energia kokkuhoiu nimel igasuguste tehnilises protsessi läbi elektrit kasutavate seadmete abil enda energiakulu vähendamiseks.
Enamus energiast talletatakse rasvkoes. Rasvumisega kaasnevad probleemid ületasid sel sajandil toidupuuduse halbu tagajärgi. Nõnda on väärtusahelas toimunud muutus. Nüüd tahetakse rohkem raha rasvast vabanemiseks. Reklaamide põhjal võiks arvata, et probleem on lahendatav. Reklaamide asemel rahvastiku kaalustatistikat lugedes jõuab vastupidisele järeldusele. Dieetide ja treeningute ja kirurgiliste sekkumiste kiuste rahvastiku rasvumine ainult suureneb.
Põhjustena tuuakse mitmeid seletusi. Osa tõesemad, osa vähem. Üks, mida rohkem usutakse, seostub motivatsiooniga, õigemini selle puudusega. Motivatsiooniteemaga võidakse eksida valele rajale. Isegi teadlased vaidlevad, kas motivatsioonina tuntud fenomen on üleüldse olemas. Siinkohal pole vaja vaidlusesse sekkuda.
Tähelepanu peaks pöörama millelegi reaalsele ja kontrollitule. Selleks on juba mainitud ahnus, saamahimu, kasupüüdmine. Nimesid on palju. Võib isegi nimetada rasvaks, kuis tegemist on kulude ja tulude bilansist alles jääva kontoseisuga.
Indiast tulevad uudised omalaadsetest tänavate sillutuskividest. Nende peale astudes muundatakse jõumomendi töö elektrienergiaks. Tegemist on prototüübiga. Teadlaseid motiveerib asja arendama lootus ammutada elanike liikumisele kulutatud energiast osa elektrina ühiskasutusse. Küsitluste järgi nõustus 70 protsenti vastajatest, et nad oleksid nõus jalavaeva elektriks muutma juhul, kui see aitaks vähendada Indiat vaevavaid elektrikatkestusi.
Kes teab natukenegi energia jäävuse seadusest, aimab, et kõndimisega elektritootmise kasutegur on väike ja kõndima peab palju. Teisalt, mida rohkem kõndida, seda suurem on tervist parandav ja kaalu langetav efekt. Vältimaks juba mainitud motivatsiooni ainelist lõksu, võib mudelit täiendada Bitcoinidega.
Rohkem kõndides saab elektrit, mille abil kaevandatakse küberraha. Mida rohkem inimesi seda kaevandab, seda suurem on spekulatiivne väärtus. Enamasti jala käivast 1,3 miljardist India elanikust piisaks ülemaailmse "kõndides rikkaks ja kõhnaks" liikumise algatuseks. Kõik eeldused on olemas.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"