Igas kriisis on kaotajaid ja võitjaid. Päevast päeva saame teada järjekordsetest koroonaviiruse põhjustatud kaotustest. Inimestega seotud privaatsete kurblugude kõrval võib märgata kasvavaid auke arenenud ühiskonnakorralduse kaua ja hoolega kootud kudumis. Võimaluste nägemine sõltub sellest, millises meeleolus taolisi auke vaadata.

Seoses majandustegevuse seiskumisega lõppevad ettevõtetelt likviidsed vahendid. Juba varem ellujäämise nimel rabelenuna, siis uus ja peaaegu totaalselt kõiki haaranud kriis muudab paljude olukorra talumatuks ning nad kuulutavad välja maksejõuetuse. Kannatajate seas on suuri, keskmiseid ja väikeseid firmasid. Seda ilmsemalt ootavad kõik oma riikidelt majandusabi, mis on ka lubatud.

Riigimasinat iseloomustab bürokraatia ja aeglus. Pangad sarnanevad ettevaatlikkuses ja põhjalikkuses ehk aegluses ja paindumatuses pigem riigile. Koroonaviiruse trauma ongi seotud paljuski raha liikumise aeglustumisega. Huvitav, kuidas saaks kiiremini rahavoogude juurde tagasi näiteks väikesed ettevõtted.

Geoffrey Moore raamatus "Gorilla Game" võrreldakse suurte IT-hiidude käitumist pealkirja jõuliste ahvidega. Omavahel tantsides tekitavad nad olukorra, milles jäävad vähemad pärdikud tantsust välja. Peamiselt tervislikel põhjustel. Rahadega opereerivad suured pangagorillad. Kuigi lugematud idufirmad on näinud võimalusi sekkuda rahade liigutamisesse paindlikumate teenuste läbi, on nad pidanud ootama oma võimalust. Nüüd võib see aeg käes olla.

Rahaasjadega tegelev tehnoloogia ehk lühemalt fintech-i juured asuvad pankade ja riigiasutuste rahandusega seotud tegevuste infotehnoloogilises automatiseerimises, jäädes ühtlasi suurele avalikkusele nähtamatuks. Seoses kasvava osa majandustegevuse siirdumisega internetti sündisid mitmesugused pankade kõrval lõppkliendile rahaasjade korraldamise teenust pakkuvad internetifirmad. Neist vahest kõige tuntum on 1998. aastal loodud veebikaubandusele rahaülekandeid vahendav PayPal. Teisalt võib ilmselt kõige kuulsamaks pidada krüptoraha Bitcoin.

Nende kahe vahele võib paigutada terve rea uue põlvkonna fintech-teenuste pakkumisi. Näiteks ideede teostajatele või kodanikualgatuse projektidele ühisrahastust vahendavad keskkonnad.

Senine edu on olnud sedavõrd märkimisväärne, et isegi koroonaviirusega seotud teadusuuringute autorid küsivad nende keskkondade kaudu inimeste käest raha, selle asemel, et konkureerida bürokraatlike, tihti poliitikast läbiimbunud ja aeglaselt tegutsevate teadusfondide pakkumiste nimel. Fintech-i toodete sekka kuuluvad veel investeerimisteenuste pakkujad, kindlustuste vahendajad, mobiilmaksete operaatorid jne.

Mõned interneti põlvkonna rahatehnoloogiaga tegelevatest ettevõtetest on olnud edukad. Mainitud PayPal kuulus eelmisel aastal käibenäitajate alusel USA 500 suurima ettevõtte seas 204. kohale. Teisalt pole uutel fintech-firmadel õnnestunud rahandussektoris valitsevate pankade positsiooni kuigi palju õõnestada ega lisandväärtuse pakkumisi üle võtta. Ka pangad oskavad IT-d teha, aga seda peamiselt seni kehtinud suhteliselt stabiilse asjade seisu puhul.

Kriis aeglustas rahade liikumist, kuid kiirendas olukordade muutumist ja suurendas ebastabiilsust, milles peab leidma kriiside põhjuste suhtes paindlikke ning operatiivseid lahendusi. Seis, mis sobib paremini alustavatele ja ambitsioonikatele ettevõtetele kui konservatiivsetele pankadele.

Näiteid leidub rohkem, kui oskaks ametnik piiravaid reegleid välja mõelda ja tavaline inimene unistada. Ühendkuningriigis sündis kiiresti Covid Credit nime kandev projekt, mis aitab gig-economy ehk juhutöid tegevatel indiviididel registreerida kaotatud sissetulekud, et kiirendada riigiabi nendeni jõudmist. USA's eraldas kongress toetusteks 2,2 triljonit dollarit, millest peaks märgatav osa jõudma võimalikult kiiresti alamate kontodele.

Probleem on eraldatud raha võimalikult kiire jõudmine sinna, kuhu planeeriti. Kiirelt reageerivad fintech-ettevõtted pakuvad nii nõu kui ka krediiti ja aitavad säilitada firmadel omavahel rahatut rahavoogu ajaks, kuni selle asemele saabub kriisijärgne päris raha.

Öeldakse, et kriis toob inimestes esile parima ja halvima. Viimasega kohtutakse paratamatult. Fintech-sektori ettevõtetel on võimalus pakkuda kasulikku ja teha head. Nende võiduks polegi niivõrd kriisi probleemide lahendamisega kasumit teenida, kuivõrd võimalus harjutada inimesi nende teenuseid kasutama. Inimesed on harjumustes ja rahaasjades teadupärast konservatiivsed, kuni tärkab uus kogemus.

Päeval kui majandus taaselustub, kuuluvad selle kudumisse uut moodi rahaasju korraldavad teenused.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".