Euroopa keskpanga direktor hellitab mõtteid digitaalsest eurost

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Euroopa keskpanga direktor Christine Lagarde. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS

Euroopa Liidu keskpanka juhtiv Christine Lagarde märkis aasta alguses, et vajaduse tekkides peaks olema liit valmis digitaalse euro välja laskmiseks. Toona pakkus Lagarde otsuse langetamise tähtajaks peagi algava aprilli, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Eurotsooni kuulub 19 riiki 340 miljoni kodanikuga. Rahanduspoliitikat juhib Euroopa Keskpank. Lisaks baasintressi määramisele, inflatsiooni taseme juhtimisele kahe protsendi piiri lähedale ja pankade järelvalvele koordineerib keskpank pangatähtede tootmist ja emiteerimist ning investeerib uutesse tehnoloogialahendustesse.

Keskpanka juhib Christine Lagarde, kes lausus hiljuti, et "euro kuulub eurooplastele ja meie oleme selle eestkostja. Kui peaks tekkima vajadus, peame olema valmis välja laskma digitaalse euro.". Tegemist ei oleks krüptorahaga Bitcoini mõttes, vaid esmapilgul tavalise keskpanga poolt emiteeritava euroga – vormilt digitaalne ja kättesaadav kõigile eurode kasutajatele. Eesmärk ei ole asendada sularaha vaid luua täiendava maksevahendi valikuvõimalus.

Aasta alguses antud intervjuus pakkus Lagarde digitaalse euro loomise otsustamise võimaliku tähtajana algavat aprilli. Otsusest edasi kuluks veel aastaid ettevalmistustöödele, kuni väikese "d"-tähelise eesliitega eurosid saab kasutama hakata.

Seni võivad kõik huvilised mängida keskpanga nõukogu ja vaagida miks sellist raha vaja oleks? Pangakontol ja poes maksmisel kasutatakse nagunii vaid arvudekeeles edastatavas vormis ehk digitaalseid eurosid. Kusagil arusaamistes peab peituma viga ja käibevahendi vormilise täiendamise tagamõte väärib sügavamat vaagimist. Olgu ühe vihjena toodud Lagarde'i märkus, et digitaalne euro antakse välja vastavalt vajadusele. Järelikult peavad eksisteerima mingid protsessi käivitavad päästikud või lävendid. Võimalikud märksõnad on Bitcoin, Hiina ja pangandus.

Pankadega seoses on teada, et pandeemia ajal lähevad paljud laenud halvaks, kuna ettevõtjad ei suuda neid tagasi maksta. Kahjude suuruseks hinnatakse 1,4 triljon eurot. Kardetavalt veab see tornaado kanalisatsiooni poole nii mõnegi panga. Mitme liikmesriigi pangad olid suurtes raskustes juba Covidi eel.

Igatahes võib oodata uusi pahandusi, sealhulgas kodanike maksete korraldamises. Siit ka selgitus, miks digitaalne euro poleks sama raha, mis on kirjas pangakontol. Uus vääring asuks hoopiski keskpanga kontol. Kodanikud sooritavad tehinguid otse sealt ja ilma kommertspankadeta. Kodanikel oleks digitaalse euro kontod otse keskpangas või midagi taolist.

Täiendava raha idee peamine murekoht on kodanike privaatsuse kaitsmine. Bitcoini-laadse rahaga püütakse omanike anonüümsus tagada tehnoloogiliselt arvepidamist hajutades ja välistades igasuguseid keskseid pangamoodi vorme. Digitaalse euroga võib-olla püütakse saavutada midagi sarnast. Vähemalt selles ulatuses, et keskpank ei saa ohustada kodanike tehingute infoga nende suveräänsust, kuid samas tagaks rahale omanikusuhte.

Huvitava tagajärjena ähvardaks keskpangast otse arveldamine kommertspankade rahavoogusid. Eriti juhul kui kodanikud tahaksid kõik või osa pangas hoitud varadest kanda keskpangas olevale arvele. Piisab, kui lasta sinna kanda oma palgaraha, mis tähendaks pankadele täiendavalt rohkem, kui ühe triljoni euro kaotamist.

Tõenäoliselt otsitakse kompromisslahendus, sest pangad tegelevad majandust elavdavate laenude teenindamisega. Teenusega, mida keskpank ei peaks kodanikele pakkuma. Ühe ideena võidakse piirata kodanike poolt keskpangas hoitava digitaalse raha hulka.

Samuti võib oodata pangandusteenuste innovatsiooni lainet, millega meelitatakse kodanikke senisest köitvamate pakkumistega hoidma raha nende juures. Digitaalne euro kasvatab konkurentsi ka makseteenuste turule ilmunud nn fintech-ettevõtetele, mis konkureerivad pankadega maksete sooritamise valdkonnas juba praegu.

Hiinast võib saada esimeseks suveräänset digitaalset raha emiteeriv riik. Hiina alustas uue vääringu testkasutamist eelmisel aastal. Sealne motivatsioon on osaliselt universaalne ja kattub eurotsooni eesmärkidega pakkuda kiireid ja kulutõhusamaid makseteenuseid ilma erapangandusele lõivu maksmata ega nende raskuste tõttu kannatamata. Samas võib aimata, et Hiinas ei tunta muret kodanike privaatsuse pärast. Pigem on sealne elukorraldus rajatud tsentraliseeritud huvile hoida hingeliste rahade kasutamist valvsa silma all.

Hiinlaste ja eurooplaste jagatud eesmärgiks on arvatavalt veel soov ennetada Bitcoini-laadsete krüptorahade muutumist maksevahendiks. Võimalikke probleeme on mitu. Bitcoini väärtus rajaneb spekulatsioonil. Kuivõrd väärtus kõigub ootamatult ja pööraselt, on see halb maksevahend.

Isegi kui krüptoraha jõuaks sellisena kasutusse, võib tagatiseta raha puhul oodata majandust kahjustavaid maksekriise. Teisalt, kui krüptorahad stabiliseeruvad ja kujunevad maksevahenditeks, sünnib riigiga konkureeriv ja keskpanga võimu õõnestav rahandussüsteem.

Mängides keskpanga otsustajaid, digitaalse euro loomise otsus on seda ilmsemalt juba sündinud. Sama arutelu toimub paljude riikide keskpankades. Bitcoin võis olla rahanduses revolutsiooni algataja, mis pole just hea oomen. Ajaloost pärineb ütlus, et nagu Saturn, nii neelavad ka revolutsioonid oma lapsed.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: