Ilmselt on lugejal ette tulnud, et mõni tööpäev meenutab õudusunenägu. Ehk on juhtunud sedagi, et uus silmarõõm ei ilmunud kokku lepitud kohtingule kohale. Rühm University College Londoni (UCL) teadlasi tõdeb lohutavalt, et sellisel juhul tasub ära oodata uus hommik. Nimelt paistab maailm hommikuti parem, vahendab The Guardian.

Mahukaimas omalaadses uuringus leidsid autorid, et üldiselt paistab maailm hommikul ärgates helgema paigana. Inimeste meeleolu hakkab uuringu põhjal ööpäeva edenedes aga üha langema. Piltlikult öeldes on inimestel meel kõige mustem kesköö paiku.

Inimeste meeleolu paistab sõltuvat ka nädalapäevast ja aastaajast. Kui nädala sees on inimeste vaimne tervis stabiilsem, siis nädalavahetusel kipuvad vaimuseisundid rohkem üles-alla käima.

Talv on kõige nukram 

Vaimne tervis ja heaolu ongi loomu poolest kõikuvad ning kipuvad ajas muutuma. Küll pole seni väga uuritud, kuidas muutuvad need lühikese ajavahemiku jooksul, näiteks ühe ööpäeva jooksul. Selle teema senised vähesed uuringud on tehtud väikese valimi põhjal.

Nüüd soovisid uue uuringu autorid paremini mõista, kas ööpäeva erinevad osad seostuvad kuidagi inimese vaimse tervise, õnnelikkuse, elu rahulolu, elu mõttekana tajumise ja üksildustunde kõikumistega. Ühtlasi huvitas töörühma, kas need seosed sõltusid kuidagi nädalapäevast, aastaajast või aastast.

Töö tarbeks analüüsisid nad UCL-i Covid-19 sotsiaaluuringu andmeid. Andmete kogumine algas 2020. aasta märtsis ning kestis regulaarsete vahemike tagant 2021. aasta novembrini. Täiendavaid andmeid kogusid nad veel 2022. aasta märtsis. Kokku andsid ligi 50 000 täiskasvanut rohkem kui kahe aasta jooksul küsimustikes pea miljon vastust.

Uuritavatel tuli muu hulgas vastata küsimustele nagu "Kui õnnelikuna sa end viimase nädala jooksul tundsid?", "Kui rahul sa oled (viimasel ajal) oma eluga olnud?" ning "Mil määral oled sa tundnud, et sinu ettevõtmised elus on mõttekad?". Vastuste analüüsil arvestasid teadlased vastaja vanuse, terviseseisundi ja tööhõivega.

Ilmnes, et võrreldes pühapäevaga hindasid vastajad oma õnnelikkust, eluga rahulolu ning mõttekusetaju kõrgemalt esmaspäeviti ja reedeti. Inimesed tundsid end keskmisest õnnelikumana ka teisipäeviti. Üksildustunne ei paistnud vastuste põhjal nädalapäeviti muutuvat.

Analüüsis tuli selgelt välja seegi, et aastaaegade vaheldumine mõjutab inimeste meeleolu. Aastaaegadest paistis kehvemate näitajatega silma talv. Kolmel ülejäänud aastaajal esines vastajatel depressiooni ja ärevuse sümptomeid ning üksildust pigem vähem. Samuti tundsid vastajad kolmel ülejäänud aastaajal end õnnelikumana, eluga rahulolevamana ning pidasid oma elu mõttekamaks.

Kõigi näitajate vaates oli vastajate vaimne tervis kõige parem suvel. Samas ei tulnud välja, et aastaaeg oleks mõjutanud ühe ööpäeva skaalal täheldatud meeleoluseoseid.

Põhjuslikku seost ei ole

Tegu oli vaatlusuuringuga, mistõttu ei saa selle põhjal väita, et meeleolu ja aja vahel on põhjuslik seos. Vastuseid võis töörühma sõnul mõjutada see, millal otsustas iga vastaja küsimustikku täita. Ühtlasi pole midagi teada vastajate unerežiimi, kodukoha laiuskraadi või ilma kohta – need asjaolud võisid samuti tulemust mõjutada.

Teisalt oletab töörühm, et ööpäeva edenedes täheldatud vaimse tervise ja heaolu kõikumise taga võivad olla inimese n-ö sisemise kella füsioloogilised muutused. Näiteks leidub inimkehas just peale ärkamist kõige rohkem kortisooli ehk tuju, motivatsiooni ja hirmu reguleerivat hormooni. Samas on kortisooli tase magamamineku paiku ööpäevas kõige madalam.

Tööpäevade ja nädalavahetuse võrdluses ilmnenud meeleoluerinevuste taga võib uurijate sõnul olla näiteks ühe või teise päeva tegevuskava. Oletatavasti teeb inimene argipäeviti teistsuguseid tegevusi ja teistsuguses järjekorras kui nädalavahetustel.

Uuringu ühe autori Feifei Bu sõnul võisid inimeste vastused kõneleda pigem sellest, millal keegi küsimustikku täita suvatses. Näiteks võisid end hommikul paremini tundvad inimesed soovida tõenäolisemalt hommikul vastuseid kirjutada. 

Ehkki Bu peab oma leide põnevaks, tuleb neid tema sõnul täiendavates uuringutes korrata ja kinnitada. Kui leiud kinnitust saavad, võiks neist kasu olla vaimse tervise tugiteenuste loomisel ja pakkumisel. Samuti tasuks vaimse tervise ja heaolu uurijatel edaspidi rohkem arvesse võtta ka inimeste vastamisaega.

Uuring avaldati ajakirjas BMJ Mental Health.