"Öösel suureneb suus olevate mikroobide hulk," ütleb Olak. Kui päevasel ajal uhub mikroobid suust minema sülg, siis öösiti eraldub sülge väga minimaalselt. "Kui peaksime kogu aeg neelatama siis ei saakski ju magada," tõdeb stomatoloog veel. 

Loodus on sellele mõelnud ja muutunud inimese öise süljeerituse une huvides väiksemaks. Vähese süljeerituse tõttu ei uha sülg aga mikroobe öösel hammastelt ära ja mikroobid saavad omasoodu paljuneda ja kasvada. "Seepärast on mõnikord hommikul ärgates ka halb maitse suus või ka halvalõhnaline hingeõhk. See on seda tugevam, mida lohakamalt me õhtul oleme hambaid pesnud," osutab Olak.

Värske hingeõhk pärast hommikusööki võib teha karuteene

Hommikuti soovitab Jana Olak hambaid pesta pigem enne hommikusööki. "Siis peseme öösel kogunenud mikroobid hammaste pindadelt ära," selgitab ta. "Süües tekkiv niinimetatud happerünnak ei saa toimuda ägedalt, sest peale hammaste puhastamist on mikroobe suus vähe." 

Happerünnaku all peab stomatoloog silmas suu pH-taseme langust pärast sööki. Suu keskkond muutub siis happeliseks ja hamba emailist liiguvad välja mineraalained. "Selle tõttu on email õrnem ja pestes hambaid, me võime mõned mikronid emailist kaotada," põhjendab Olak, miks hambaid kohe pärast sööki pesta ei tasu.

Kui inimene siiski soovib pärast sööki väljuda kodust värskelt lõhnava suuga, on tal stomatoloogi sõnul kaks võimalust. Esiteks võiks see inimene peale sööki oma suud loputada suuveega. Teine võimalus on oodata pärast sööki umbes pool tundi ja pesta hambad siis. "Igapäevaelus tekib aga küsimus, kellel on hommikuti aega 30 minutit oodata," nendib Olak.

Hambaniit A ja suuvesi O

Hambaniiti tuleks Jana Olaki sõnul kasutama hakata umbes alates 13. eluaastast ehk siis, kui suhu on lõikunud kõik jäävhambad. "Eriti tuleks seda kasutada neil inimestel, kellel on hambad tihedalt reas. Siis on oht, et hambaaugud tekivad hammaste kontaktpindadele ehk nii öelda kahe hamba vahele," põhjendab ta.

Hambaniiti on mõtet kasutada enne hammaste pesemist, sest niidi eesmärk on eemaldada hammaste vahelt kattu. Kui niitimise järel hambaid pesta, pääseb fluoriididega hambapasta ka hammaste vahedesse.

Suuvee kasutamisel on Olaku sõnul aga mitu võimalust. Kohe pärast hammaste pesemist kasutama ei peagi, kui inimene pesu järel suud veega ei loputa. Nii jääb pasta välja sülitamise järel fluoriidid veel mõneks ajaks suhu, kuni sülg need ära uhab. "Suuvesi on hea, kui päeval tööl olles sööme ja siis toidujäägid ära loputame," soovitab stomatoloog ja täpsustab, et hammastele on suuvesi parem kui tavalise veega loputamine. "Kes on aga harjunud peale hammaste pesemist suu veega ära loputama, siis selle järgselt võiks muidugi suuvett kasutada," soovitab ta veel.

Lõpeks pole ka õhtune hambapesu kuidagi vähem oluline, sest pesemata hammastega magama minnes teeb inimene kõik endast oleneva hambaaukude tekkeks. Nimelt jäävad päeva jooksul kogunenud hambakatt, mikroobid ja toidujäägid hammaste pindadele, mistõttu mikroobide hulk suus kasvab tohutult. Nagu eespool öeldud, ei teki samas öösel pea üldse sülge, mis mikroobide arvu vähendaks.

"Sellega kaasneb happeline keskkond, mille tulemusena toimub hamba emaili lagunemine ehk demineralisatsioon. See on väga soodus keskkond hambaaukude tekkeks," märgib Olak. Kui täiskasvanutel võtab hambaakude areng aega, siis väga õrna hambaemailiga ühe- või kaheaastastel lastel näeb pesemata hammastega magamamineku mõju kiiresti.

"Sellises vanuses piisab, kui enne magama jäämist pidevalt jääb toit, näiteks piim või jogurt hammastele. Mõne kuuga areneb välja kaaries ja säravatest hammastest võivad järgi jääda tumepruunid-mustjad köndid," hoiatab stomatoloog.