Kui keegi närib või lutsutab laua taga jääd, võib see kaaskondlasi küll häirida, ent mõjub närijale rahustavalt ja võib leevendada tema suukuivust. Jää ragistamine võib aidata toime tulla ka kõrge stressitasemega, kirjutab Pittsburghi Ülikooli laste hambaravi ja anestesioloogia dotsent Matthew Cooke portaalis The Conversation.

Samuti võivad inimesed mõnikord jää järele haarata näljatunde korral, sest jääd närides tekib täiskõhutunne kaloraaži kergitamata. Lõpetuseks on jääkuubikute raksutamine mõne inimese jaoks lihtsalt harjumus.

Miks siis mitte?

Miks keegi ka jääd ei järaks, Matthew Cooke soovitab sellest harjumusest loobuda. Jää närimine kahjustab inimese hammaste tervist ja võib halvimal juhul lõppeda kuluka hambaarstivisiidiga.Nimelt võib jääkuubikute krõmpsutamine tekitada hambaemaili lõhesid. See võib omakorda muuta hambad tundlikumaks kuumade ja külmade toitude ning jookide suhtes.

Kes murrab või murendab jääd närides hamba, võib ühel hetkel avastada selle seest augu. Nimelt võivad suus elutsevate bakterite eritatud happed jää närimise järel tungida hõlpsamini läbi pehme hambaluu ehk dentiini.

Kellel on juba suus plomme, kroone või proteese, või kes kannab breketeid, reteinereid või suulae laiendajaid, muudab oma hambad jääd järades kahjule eriti vastuvõtlikuks. Olenevalt probleemi tõsidusest võib jää krõmpsutamisest tekkinud kahju vajada erinevait ravi, alates lihtsast plommimisest ja lõpetades keeruka hambajuureraviga.

Kuidas jää jätta?

Kahjulikust harjumusest saab Matthew Cooke'i sõnul lahti mitmel moel. Esiteks võib proovida jääkuubikute närimise asemel lasta neil suus ära sulada. Niimoodi saab inimene jahutuse ja kauakestva värske tunde kätte hambaid lõhkumata.

Teiseks võiks jätta jää üldse suhu pistmata. Mis silmist see meelest: kes jääd endale klaasi ei pista, ei tunne ka kiusatust seda sealt närimiseks välja õngitseda. Jää söömata jättes väldib inimene ka võimalikke kuubikuvormides pesitsevaid baktereid.

Kolmandaks võib jääsõber kaaluda leebemaid alternatiive. Tavapäraste jääkuubikute asemel võib proovida närida hoopis purustatud jääd. Siiski soovitab Cooke hoiduda maitsestatud jääsegudest, sest need sisaldavad hambaid kahjustavat suhkrut.

Neljandaks võiks krõmpsutama harjunud inimene haarata millegi tervislikuma järele. Hästi sobivad näiteks toored porgandid või õunaviilud. Need krõmpsuvad ühtaegu hamba alla ja ergutavad samal ajal suud kaitsva sülje eritust. Kiuline närimisaines võib ühtlasi aidata hambaid puhtana hoida.

Mõnikord võib jää närimise taga olla rauapuudus, täpsemalt pagofaagia ehk soov süüa lund ja jääd. Jäälembuse ja rauavaeguse seos pole aga veel lõpuni selge. Sestap tasuks neil, kellel ülaltoodud soovitused jää närimist lõpetada ei aita, mõelda raua toidulisandi võtmisena või oma toitumisharjumuste muutmisele. Samuti võiks kahtluste korral pöörduda arsti poole.